Pea igas Eestimaa koduaias on üks ilus lillepeenar eri püsikute ja suvelilledega, millele on seltsiks ka mõni minipõõsas. Enamasti asub see keset murulappi ning on ääristatud kividega. See on kiviktaimla Eesti moodi.
Kellel on suuremad ambitsioonid ja rohkem ruumi, võib ette võtta kiviktaimla suurvormi ja luua alpiaed.
Alpitaimedele sobivat kasvukohta nimetatakse ingliskeelses aiandusterminoloogias “rock garden”-iks. Eestikeelne “kiviktaimla” on liiga üldine mõiste. “Alpiaed” on ühesemalt mõistetav termin.
Kiviktaimla võib väikesele kodule väga palju juurde anda, sest seda saab kujundada nii kallakule, kui muldterrasile, mistõttu väikesed pinnad näevad välja suuremad ja mitmekesisemad. Peenra kuju rajatakse vabakujuliselt ehk looduspäraselt või korrapäraselt. Kiviktaimla asukohta valides, tuleb eelistada päikesepaistelist ja valgusrikast kohta ning eelkõige sobivad selleks kagu-, edela- ja lõunakallakud.
Alpiaia rajamiseks sobib päikseline koht, mille ligidal ei ole suuri puid
RAJAMINE
Kui rääkida kiviktaimla rajamisest, siis tuleb kõigepealt muld hoolikalt ette valmistada, et hävitada kõik püsiumbrohud. Selleks tuleb kaevata kahe labidalehe sügavuselt maapind hargiga läbi ning võtta välja kõik umbrohujuured. Lubatud on kõik võtted – mulla mitmekordne läbikaevamine, keemiline tõrje herbitsiidiga ning pinna katmine peenravaibaga.
Kui alpiaja ala on vaja ise luua, ei ole looduslikku või tehis kallakut ja head trenaazi, siis lood alale kuhjame drenaazhiks 15…30 cm paksuse kihi kive. Parimaks materjaliks on poolikud punased tellised või vanad ahjukivid.
Nüüd katame peenravaiba ca 10 cm paksuse pinnasekihiga. Nüüd ja edaspidi kasutame pinnasena järgmist segu:
1 osa tavalist sõelutud umbrohuvaba
aiamulda
1 osa turvast
1 osa jämedat liiva või peenikest
kruusa.
“Mäge” moodustava pinnasehunniku
kooshoidmiseks ja sellele dekoratiivse vormi andmiseks kasutatakse enamasti
kive. Taimedele sobivamateks on neutraalse reaktsiooniga graniitkivid (põllukivid). Kivid asetatakse kiviktaimlasse rõhtsalt, poolenisti mulla sisse ja
väikese kaldega tahapoole, et sademeid hästi ära kasutada. Pikkust võiks
kividel olla 30-60 cm. Mida suuremad kivid, seda rahulikum jääb lõpptulemus.
Alumise ringi kivid sobitame hoolikalt. Nad ei tohi kõikuda – tuleb ju nendele
peale astuda, kui alpiaias hooldustöid teeme. Paika tuleb panna ka ülevalpool
paiknema hakkavate suuremate kivide aluskivid (vundament). Enne ülemiste kivide
paigaldamist tuleb alumistele kividele sobitada kivide vahele jäävad taimed.
Neid on hiljem pea-aegu võimatu korralikult paigale panna. Kui alpiaia planeeritud
kõrgus on saavutatud, viimistleme rajatise väiksemate kivide ja eespool toodud
mullaseguga.
Põllukivide asemel saab kasutada ka paekive. Eelistada tuleks õhu ja vihma käes seisnud kive. Kivimurrust värskelt murtud kivid eraldavad mulda rohkem aluselisi ühendeid. Taimi paekividest laotud alpiaeda valides jätame kõrvale sellised, mis vajavad happelist mulda. Põllukive ja paekive peenrasse ei miski, kasutame vaid ühte või teist.
Kui kivide asukohad on valitud ja kivid paigutatud, on aeg istutada
taimed. Need võiks planeerida erinevate rühmadena ning ühtlasi tuleks
arvestada õitsemisaega, kõrgust ja värvust. Vähestest liikidest
koosnevad suured taimerühmad mõjuvad alati paremini ja stiilsemalt, kui
kirju sigri-migri.
Pottides olevaid taimi on hea ka eelnevalt kohale sobitada – neid võib mitmeid kordi ümber tõsta, kaugemalt vaadata
Pottides olevaid taimi on hea ka eelnevalt kohale sobitada – neid võib mitmeid kordi ümber tõsta, kaugemalt vaadata
Taimed istutame mullasegu pinnast
pisut kõrgemale, sest kogu pind tuleb pärast istutamist katta vähemalt 3 cm
paksuse peene graniitkillustiku kihiga. Ilma kiviklibukatteta kuivaks alpiaed kiiresti tuhkkuivaks.
Pärast istutamist kastame taimi
korralikult. Järgneva 2…4 nädala jooksul kastame vastrajatud alpiaeda vajadustmööda,
et lõplikult juurdumata taimed veepuuduse tõttu ei hukkuks. Juurdunud taimede
juured ulatuvad sügavale ja kasta pole neid reeglina tarvis. Vaid pika põua
ajal tuleks alpiaeda niisutada.
HOOLDAMINE
• Rohimine• Kobestamine
• Kastmine põua ajal
• Äraõitsenud õite kõrvaldamine
• Taimede kärpimine
• Laiutavate taimede piiramine
• Taimede katmine talveks
• Igihaljaste taimede kevadine varjutamine
Hoolitsetud kiviktaimla on kaunis, laokilejäetu aga erilist silmailu ei paku! Võimaluse korral vali taimed , mis ei levi isekülvi teel ega juurevõsundite abil!
KIVIKTAIMLASSE SOBIVAD TAIMED
Puittaimed:
- Sabiina kadakas ja selle sordid
- Virgiinia kadakas ja selle sordid
- Mägimänd ja selle sordid
- Kanada tsuuga
- Hariliku elupuu sordid
Rohttaimed:
- aed- mägisibul erinevad sordid - Sempervivum x hybridum
- pisikellukas - Campanula cochlearifolia
- aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) - Aubrieta sp
- roomav kipslill "White" - Gypsophila repens
- harilik merikann 'Düsseldorfer Stolz´ - Armeria maritima 'Düsseldorfer Stolz'
- padjand-leeklill 'Zwergteppich' - Phlox subulata 'Zwergteppich'
- varane liivatee 'Coccineus' - Thymus praecox 'Coccineus'
- alpi nelk - Dianthus alpinus
- kevadik - Draba sp
- kukehari (mitmed liigid ja sordid) - Sedum sp.
![]() | ||||
aubrieeta |
|
KOKKUVÕTE
Ise ei ole kunagi kiviktaimlat rajanud, kuid väga meeldib antud istutusala ja krundil on olemas ka potentsiaalne asukoht, kuhu see sobiks. Päikesel avatud ja kuiv. Minu jaosk oli uudis see, et peenar kaetakse kiviklibuga. enamu minu nähtud kiviktaimlad on vaid mulllaga kaetud olnud, aga ju need pole ka siis päris õiged olnud :)
Kasutatud kirjandus:
http://epl.delfi.ee/news/melu/raja-kiviktaimla-voi-alpiaed-ja-too-oma-aeda-toelist-magede-hongu?id=51088976
http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/
http://www.calmia.ee/Artiklid/alpiaia_rajamine.htm
http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/
https://www.pinterest.com/karinsanders75/gardens-plants/
http://weekendwogrodzie.com/2014/03/24/skalniaki/
https://www.youtube.com/watch?v=UB3XjkFrfQQ
http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/
https://www.pinterest.com/karinsanders75/gardens-plants/
http://weekendwogrodzie.com/2014/03/24/skalniaki/
https://www.youtube.com/watch?v=UB3XjkFrfQQ