neljapäev, 30. aprill 2015

Kiviktaimla



Pea igas Eestimaa koduaias on üks ilus lillepeenar eri püsikute ja suvelilledega, millele on seltsiks ka mõni minipõõsas. Enamasti asub see keset murulappi ning on ääristatud kividega. See on kiviktaimla Eesti moodi.
Kellel on suuremad ambitsioonid ja rohkem ruumi, võib ette võtta kiviktaimla suurvormi ja luua alpiaed.

Alpitaimedele sobivat kasvukohta nimetatakse ingliskeelses aiandusterminoloogias “rock garden”-iks. Eestikeelne “kiviktaimla” on liiga üldine mõiste. “Alpiaed” on ühesemalt mõistetav termin. 
Kiviktaimla võib väikesele kodule väga palju juurde anda, sest seda saab kujundada nii kallakule, kui muldterrasile, mistõttu väikesed pinnad näevad välja suuremad ja mitmekesisemad. Peenra kuju rajatakse vabakujuliselt ehk looduspäraselt või korrapäraselt. Kiviktaimla asukohta valides, tuleb eelistada päikesepaistelist ja valgusrikast kohta ning eelkõige sobivad selleks kagu-, edela- ja lõunakallakud.
Alpiaia rajamiseks sobib päikseline koht, mille ligidal ei ole suuri puid


RAJAMINE


Kui rääkida kiviktaimla rajamisest, siis tuleb kõigepealt muld hoolikalt ette valmistada, et hävitada kõik püsiumbrohud. Selleks tuleb kaevata kahe labidalehe sügavuselt maapind hargiga läbi ning võtta välja kõik umbrohujuured. Lubatud on kõik võtted – mulla mitmekordne läbikaevamine, keemiline tõrje herbitsiidiga ning pinna katmine peenravaibaga.

Kui alpiaja ala on vaja ise luua, ei ole looduslikku või tehis kallakut ja head trenaazi,  siis lood alale kuhjame drenaazhiks 15…30 cm paksuse kihi kive. Parimaks materjaliks on poolikud punased tellised või vanad ahjukivid. 


Nüüd katame peenravaiba ca 10 cm paksuse pinnasekihiga. Nüüd ja edaspidi kasutame pinnasena järgmist segu:
1 osa tavalist sõelutud umbrohuvaba aiamulda
1 osa turvast
1 osa jämedat liiva või peenikest kruusa.

“Mäge” moodustava pinnasehunniku kooshoidmiseks ja sellele dekoratiivse vormi andmiseks kasutatakse enamasti kive. Taimedele sobivamateks on neutraalse reaktsiooniga graniitkivid (põllukivid). Kivid asetatakse kiviktaimlasse rõhtsalt, poolenisti mulla sisse ja väikese kaldega tahapoole, et sademeid hästi ära kasutada. Pikkust võiks kividel olla 30-60 cm. Mida suuremad kivid, seda rahulikum jääb lõpptulemus. Alumise ringi kivid sobitame hoolikalt. Nad ei tohi kõikuda – tuleb ju nendele peale astuda, kui alpiaias hooldustöid teeme. Paika tuleb panna ka ülevalpool paiknema hakkavate suuremate kivide aluskivid (vundament). Enne ülemiste kivide paigaldamist tuleb alumistele kividele sobitada kivide vahele jäävad taimed. Neid on hiljem pea-aegu võimatu korralikult paigale panna. Kui alpiaia planeeritud kõrgus on saavutatud, viimistleme rajatise väiksemate kivide ja eespool toodud mullaseguga.

Kivid on vajalikud, et takistada vee aurustumist mullast, mistõttu muld püsib kivide all ja vahedes parajalt niiske ning jahe, üleliigne vesi valgub aga kiiresti ära.
Põllukivide asemel saab kasutada ka paekive. Eelistada tuleks õhu ja vihma käes seisnud kive. Kivimurrust värskelt murtud kivid eraldavad mulda rohkem aluselisi ühendeid. Taimi paekividest laotud alpiaeda valides jätame kõrvale sellised, mis vajavad happelist mulda. Põllukive ja paekive peenrasse ei miski, kasutame vaid ühte või teist.


Kui kivide asukohad on valitud ja kivid paigutatud, on aeg istutada taimed.  Need võiks planeerida erinevate rühmadena ning ühtlasi tuleks arvestada õitsemisaega, kõrgust ja värvust. Vähestest liikidest koosnevad suured taimerühmad mõjuvad alati paremini ja stiilsemalt, kui kirju sigri-migri.
Pottides olevaid taimi on hea ka eelnevalt kohale sobitada – neid võib mitmeid kordi ümber tõsta, kaugemalt vaadata

Taimed istutame mullasegu pinnast pisut kõrgemale, sest kogu pind tuleb pärast istutamist katta vähemalt 3 cm paksuse peene graniitkillustiku kihiga. Ilma kiviklibukatteta kuivaks alpiaed kiiresti tuhkkuivaks.

Pärast istutamist kastame taimi korralikult. Järgneva 2…4 nädala jooksul kastame vastrajatud alpiaeda vajadustmööda, et lõplikult juurdumata taimed veepuuduse tõttu ei hukkuks. Juurdunud taimede juured ulatuvad sügavale ja kasta pole neid reeglina tarvis. Vaid pika põua ajal tuleks alpiaeda niisutada.


HOOLDAMINE

• Rohimine
• Kobestamine
• Kastmine põua ajal
• Äraõitsenud õite kõrvaldamine
• Taimede kärpimine
• Laiutavate taimede piiramine
• Taimede katmine talveks
• Igihaljaste taimede kevadine varjutamine
Hoolitsetud kiviktaimla on kaunis, laokilejäetu aga erilist silmailu ei paku! Võimaluse korral vali taimed , mis ei levi isekülvi teel ega juurevõsundite abil!


KIVIKTAIMLASSE SOBIVAD TAIMED

Puittaimed:


  • Sabiina kadakas ja selle sordid
  • Virgiinia kadakas ja selle sordid
  • Mägimänd ja selle sordid
  • Kanada tsuuga
  • Hariliku elupuu sordid

Rohttaimed:
  • aed- mägisibul erinevad sordid - Sempervivum x hybridum
  • pisikellukas  - Campanula cochlearifolia
  • aubrieeta (mitmed liigid ja sordid)  - Aubrieta sp
  • roomav kipslill "White"  - Gypsophila repens
  • harilik merikann 'Düsseldorfer Stolz´ - Armeria maritima 'Düsseldorfer Stolz'
  • padjand-leeklill 'Zwergteppich' - Phlox subulata 'Zwergteppich'
  • varane liivatee 'Coccineus' - Thymus praecox 'Coccineus' 
  • alpi nelk - Dianthus alpinus
  • kevadik - Draba sp
  • kukehari (mitmed liigid ja sordid) - Sedum sp.





aubrieeta    

harilik merikann`Düsseldorrfer Stolz`




KOKKUVÕTE


Kiviktaimla kohta leidsin erinevaid materjale. Väga põhjalik oli calmia kodulehel olev info. Samas tekitas võrreldes teistega ka enam usaldust. Samuti meeldis Hansaplandi video, liikuv pilt ja heli annavad ikka palju juurde.

Ise ei ole kunagi kiviktaimlat rajanud, kuid väga meeldib antud istutusala ja krundil on olemas ka potentsiaalne asukoht, kuhu see sobiks. Päikesel avatud ja kuiv. Minu jaosk oli uudis see, et peenar kaetakse kiviklibuga. enamu minu nähtud kiviktaimlad on vaid mulllaga kaetud olnud, aga ju need pole ka siis päris õiged olnud :)








Kasutatud kirjandus:
http://epl.delfi.ee/news/melu/raja-kiviktaimla-voi-alpiaed-ja-too-oma-aeda-toelist-magede-hongu?id=51088976
http://www.rodoaed.ee/kiviktaimla-rajamine-kiviktaimla-muudab-aia-mitmekesisemaks/
http://www.calmia.ee/Artiklid/alpiaia_rajamine.htm
http://www.koduaed.com/turbaaia-ning-kiviktaimla-eelised-ja-puudused/ 
https://www.pinterest.com/karinsanders75/gardens-plants/ 
http://weekendwogrodzie.com/2014/03/24/skalniaki/
https://www.youtube.com/watch?v=UB3XjkFrfQQ

esmaspäev, 6. aprill 2015

Lillepeenra rajamiseks ja hooldamiseks vajalike tööriistade ja materjalide kataloog




GARDENA istutus- ja mullakindad

Igasugusteks aia ja välitöödeks, et säästa käsi.
Mittelibisev ja vett tõrjuv latekskate peopesadel ja sõrmeotstel tagab täiusliku haarde ning hoiab käed kuivade ja puhastena.
Kasutan kogu hooaja vältel.














Nöör ja grillitikud peenra ja taimede mahamärkimiseks

 


 

Fiskars labidas teravaotsaline

Istutusala kaevamiseks,  puude-põõsaste istutamiseks ja väljakaevamiseks.
Kogu hooaja vältel











Fiskars labidas kumeraotsaline

Kaevamiseks ja istutamiseks, peenraääre hooldamiseks.
Kasutamine: kogu hooaja vältel 












Fiskars aiahark

Umbrohtude kõrvaldamiseks ja kaevamiseks. Komposti segamiseks
Kasutamine kogu hooaja vältel  














Fiskars QuikFit™ Reha 14 piid


Riisumiseks, tasandamiseks või seemnete katmiseks suurtel peenardel
Kasutamine kogu hooaja vältel.
P.S. QuikFix vars eraldi ja kasutatav kõigi Quikfix otstega.











Fiskars QuikFit™ lehereha

Lehtede ja muru riisumiseks mõeldud lai reha
Kasutamine kogu hooaja vältel  














Fiskars QuikFit™ 3 piiga kobesti

Peenra kobestamiseks ning õhutamiseks
Kasutamine kogu hooaja vältel 











Kastekann


Taimede kastmiseks peenral ja konteinerites
Kasutamine kogu hooaja vältel


 

 

 

 

 

 

Aiavoolik  Gardena Comfort HighFLEX voolik 19 mm.

Säilitab oma kuju, on parem kerida, ei lähe sõlme ega keerdu.
Kasutamine: kogu hooaja vältel














Fiskars oksakäärid -22 mm okste lõikamiseks

Rooside, okste ja muu lõikamiseks.
Kasutamine kogu hooaja vältel 













Fiskars istutuskühvel


Taimede istutamiseks, seemnete külvamiseks.
Teritatav
Kasutamine kogu hooaja vältel










Tooted sai valitud kogemuse ja, mis seal salata,  ka meeldivuse järgi. Fiskars tooted lihtsalt kuuluvad mu lemmikute hulka ja siiani pole ka töökindluses tulnud pettuda. Oranzi värviga märgistatud esemed on ka kergesti leitavad, kui väiksed abilised need aeda unustavad :)
Arvestasin ka esemete kaalu, seda näiteks aiahargi või labida puhul. Samuti Quikfix kinnituse osas - piisab ühest varres ja sinna otsa sobivatest lisadest. Nii võtavad ka ruumi vähem




Kasutatud kirjandus:
http://www.toomatool.ee/et/a/aia-ja-ehitusnoor-1mmx100m,plast
http://www.gardena.com/ee/water-management/garden-hose/comfort-highflex-voolik-19-mm-3-4-tolli-659187/
http://www.gardena.com/ee/garden-care-tools/gloves/istutuskindad-7-s/
http://www.fiskars.ee/ - kõik Fiskars tooted.

neljapäev, 12. veebruar 2015

Köögiviljad ja maitetaimed


Rabarber

 

Rabarber (Rheum) on suurte juurmiste lehtedega ja tugeva juurikaga püsikute perekond tatraliste sugukonnast. 
Rabarberil on jäme risoom ja kuni 2,5 m sügavuseni ulatuv tugev juurestik. Suured sõrmroodsed, pikkade rootsudega juurmised lehed paiknevad rosetina. Tunduvalt väik­semate lehtedega õisikuvars on kuni 2 m kõrgune, õied väikesed ja paiknevad pöörisjas või kobarõisikus, vili enamasti kolmekandiline tiivuline pruun pähklike. Rabarber õitseb tavaliselt juunis-juulis, viljad valmivad juulis-augustis. Rabarber on mitmeaastane taim.



Tänapäeval kasvatatakse rabarberit põhiliselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Meil kasvatatakse peamiselt kaht sorti - harilikku rabarbrit (Rheum rhaponticum) ja keerdlehelist rabarbrit (Rheum rhabarbarum).  Need taluvad hästi külma ja annavad saaki juba vara­kevadel.

Haljasaladel kasvatatakse ilutaimena ja istandikes ravimtaimena kämmaljat ehk hiina rabarberit (R. palmatum)

Harilik rabarber, keerdleheline rabarber "Canada Red" ja hiina rabarber


 

Rabarberi kasvatamine


Igal aiamaal võiks olla rabarberipõõsas. Ise olen suur rabarberifänn. Kui veel ei ole, siis aitavad sellisel juhul tuttavad, kes lubavad enda rabarberipõõsast välja kaevata mõned rabarberijuured. Rabarberit paljundatakse risoomi jagades või seemnetega.  
Seemnetega külvi võib teostada otse kasvukohale kevadel, suvel või sügisel. Enamasti paljundatakse ja istutakase siiski risoomi jagamise teel.

Rabarberi istutamiseks on sobivaim aeg varakevad, enne kasvu algust.
Antud juur tuleb enne istutamist tükeldada terava labida või noaga selliselt, et igale osale jääks 2-3 suurt punga ja kuni kaks harunemata juurt. Parimad istikud saadakse rabarberi välimistest osadest. Tükeldatud juureosi hoitakse paar päeva varjulises kohas ning õhu käes, et lõikekohad kuivaksid ja istikud paremini juurduksid. Istutamisel jälgida, et istik ei satuks liiga sügavale, nimelt ei tohi mullakihi paksus ületada 1-2 cm ning kasvupung peab jääma mullapinnast kõrgemale. Koht, kuhu rabarber istutakase, tuleks korralikult läbi kaevata ja puhastada hoolikalt umbrohtude juurtest, hiljem on seda raske ja isegi võimatu teha. 


Rabarber istutamisest esimese saagini

Rabarber armastab kõige rohkem rammusat, sügava mullakihiga pinnast. Parim on liivasegune parasniiske toitemuld, mida on rikastatud orgaanilise väetise või kõdusõnnikuga, meeldib happeline muld. Ala, kuhu koguneb kevadine  lumesulamise- ja sademe vesi, talle ei sobi. Võimalisel valida tuulte eest kaitstud lõunapoolse kallakuga külg. Valguse suhtes nõudlik ei ole.

Suvise hoolduse kõigus rohitakse ja kobestatakse mulda, vajadusel kastetakse. Sügisel multšitakse rabarberialuseid sõnnikuga.
 
Kui rabarber on aias olemas, on soovitav rabarberi kasvukohta vahetada keskmiselt iga 8-9 aasta tagant, sest muidu võib rabarberisaak jääda kasinaks – varred ei kasva hästi ning on peenikesed. 

Saaki saab oma rabarberilt  (ka ümberistutatult) teisel kasvuaastal.

Rabarber kasvukotis
Kui aias ruumi napib, võib rabarberit kasvatada ka konteineris. Kuna tal on suur juur, siis peab konteineri suurus olema vähemalt 40 liitrit, et saak oleks korralik.










Rabarber ravimi ja toiduainena 

Rabarberit on aastatuhandeid tarvitatud ravimtaimena. Püsikköögiviljana hakati teda kasvatama Euroopas umbes 200 aastat tagasi. 
Rabarberi kasulikkus seisneb tema varajuses, juba mais saame esimese vitamiiniallika. 
Toiduks tarvitatakse peamiselt pikki jämedaid ja mahlakaid leherootse, harvem ka noori lehti ning ravimina ja risoomi.

Jämedad lihakad lehevarred sisaldavad rohkesti kaaliumi, mõõdukalt kaltsiumi, fosforit ja rauda, B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini ja kuni 3,5% suhkruid; orgaanilistest hapetest õun-, sidrun- ja oblikhapet; flavonoid ühendeid jt. 
Eriti suur on C-vitamiini sisaldus (kuni 1500 mg %) on lehtedes, mida võiks kevadistes toitudes ära kasutada. Hapu maitse tuleneb paljuski oblikhappest, mida on lehtedes 10 korda rohkem kui vartes. 

Rabarberi lehevarred koos lehtedega

Ravimina kasutatakse juurtest valmistatud pulbrit, mis toimib lahtistina, väikestes annustes (noa otsatäis) korrastab seedimist. 
Ka varred on ravim, mis mõjub mao- ja seedetraktile, parandab söögiisu, puhastab sapiteid, peensoolt, toob välja organismist mürk- ja jääkaineid. Soovitatav on süüa rabarbrit aneemia, tuberkuloosi korral, isegi nahahaiguste puhul (psoriaas).
Rabarberipulbit kasutatakse ka loodusliku juuste valgendajana. 


Rabarberijuure pulber

Rabarberiga on hõlbus alustada aasta mahlahooaega. Esimese värske mahlana oleks ta meie toidulaual (lahjendatult veega) ja kuumutatult juba esimese hoidisena. Ta on eriti soositud jookide, kissellide ja küpsetiste toorainena. Jooke valmistades pole vaja varsi koorida, kuna koored annavad mahlale meeldiva punaka värvi.
Kel aias rabarber kasvab, võiks valmistada ka keedist. Et teravat maitset mahendada, võiks kasutada maasikatega (ka kompotis) ja ka sidrun-apelsin muudab rabarbrikeedise eriti maitsvaks. Sügavkülmutamiseks tuleks varred eelnevalt tükeldada, ajada keema ja pärast sõelal nõrutamist panna karpidesse. 
Ilmselgelt on rabarber ka lemmik küpsetiste valmistamises. 

Paljud kardavad rabarberit temas sisalduva oblikhappe tõttu, kuna see seob kaltsiumi ja nii võib tekkida kaltsiumi puudus ja häired kaltsiumiainevahetuses.  Seepärast peaks sellest valmistatud toitude juurde kasutama piima, kohupiima jt kaltsiumirikkaid toiduaineid. Näiteks rabarberikisselle ja -putrusid tuleks süüa piimaga.

Rabarber toidulaual



Basiilik


Basiilik (Ocimum) on üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Basiilikute perekonda kuulub 50-60 liiki Aasia ja Aafrika troopikas ja lähistroopikas. 

Basiilik on püstise kasvukujuga,  15–40 cm kõrguseks kasvav üheaastane taim. Läikivatel lehtedel on tugev iseloomulik aroom. Erinevate sortide lehed võivad olla kollakas- või samblarohelised või hoopiski purpursed.
Õitseb juuli - september, roosad õied. 



Valik erinevaid basiilikuliike:

  • Ocimum americanum – ameerika basiilik (kampribasiilik)
    Erinevate basiilikuliikide lehtede erinevused
  • Ocimum basilicum – vürtsbasiilik
  • Ocimum ×citriodorum – sidrunbasiilik
  • Ocimum genovense – genova basiilik
  • Ocimum gratissimum – põõsasbasiilik
  • Ocimum menthifolium – mündilehine basiilik
  • Ocimum minimum – väike basiilik
  • Ocimum tenuiflorum – püha basiilik


Basiiliku kasvatamine

Kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades, kasvab hästi avamaal, aga saab kasvatada ka kasvuhoones. Basiilik on päris hästi kodunenud ka Euroopas, kuigi saab külmakahjustusi juba 5° juures, -10° juures ta hävib.
Sobib kasvatamiseks avamaal, kasvuhoones, rõdukastides, aknalaual pottides.
Basiilik vajab ettekasvatamist, on valgusidaneja.  Avamaale istutatakse juunis. Väga soojalembene.

Kasvutingimuste suhtes  on basiilik nõudlik. Muld peab olema soe, toitaine- ja huumusrikas. Raskel ja õhuvaesel pinnasel ei kasva, sellisel juhul ei aita ka kobestamine. Mulda saab muuta sobivamaks, kui sügisel sisse kaevata turvast või kõdusõnnikut.
 Basiiliku seemned, tärkamine ning kasvamine aias ja poti 


Basiilik ravimi ja toiduainena

Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum) on tuntud maitse- ja ravimtaim. Teda tarvitatakse värskelt ja kuivatatult mitmesuguste toitude, eriti pitsa ja toimatiroogade maitsestamiseks

Vürtsbasiilik sisaldab rohkelt C- ja B5-vitamiini ning palju kasulikke eeterlikke õlisid. Õitsemise eel kogutud võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, loomulikult vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli all on peidus karotenoidid. 

Vahemereäärsetes maades on basiilikut kasutatud ka ravimtaimena, peamiselt seedimise edendamiseks, spasmide leevendamiseks ja vannivette lisatult ergutamiseks. Basiiliku ravivad omadused põhinevad tugevatoimelistes eeterlikes õlides. Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred.
Basiilikut võib tänapäeval leida hingamisteede haiguste ravimiseks mõeldud mikstuuride ja siirupite (nt Broncholytin) koosseisus, kosmeetikumide ja parfüümide tootmisel asendavad basiiliku eeterlikud õlid populaarset reseedalõhna. Basiilikutõmmisega loputamine leevendab igemepõletikku, suu limaskestale tekkinud haavandi paranemist kiirendab haigele kohale pandud värske basiilikuleht.
Uuringud on näidanud, et basiilik pidurdab vähkkasvajate, mikroobide ja viiruste tegevust, lisaks teeb ta inimorganismis tõhusat tööd vabade radikaalide tõrjujana

Aknalauale pandud basiilikutaim või akna kõrvale riputatud ürdikimbuke hoiab kärbsed köögist eemal, hõõguvatele sütele visatud oksakeste lõhn aga peletab sääski.

Basiiliku maitse- ja lõhnabukett on tagasihoidlik ega varjuta teisi.  Seetõttu sobivad selle taime kõrvale mitte ainult Vahemere maades nii soositud juust, tomat ja küüslauk, vaid ka paljud muud toiduained. Tagasihoidlik võiks basiilikuga olla ahjupraadide maitsestamisel, kuid kartuli, kala, seente, segasalatite, hakklihakastmete ja muidugi pastaroogade puhul võib maitsestamine olla julgem. Suurepärase maitse annab basiilikuoksake ka toiduõlile ja naturaalsele äädikale. Kuumadele roogadele lisage basiilik alles taldrikus või pärast anuma pliidilt tõstmist. Parimaks näiteks basiiliku maitse- ja lõhnaomadustest on maailmakuulus pestokaste.
Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel.



Basiilik toidulaual



Kasutatud kirjandus:
Rabarber:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rabarber1
http://www.terviseleht.ee/200124/24_rabarber.php
http://www.rodoaed.ee/rabarberi-kasvatamine-rabarber-kui-kevadekuulutaja/
http://www.eetgoedvoeljegoed.nl/wat-kun-je-doen-met-rabarber/
http://aloearborescens.tripod.com/immagini/depurative/rabarbaro-radice.jpg
http://de.wikipedia.org/wiki/Rhapontik-Rhabarber#mediaviewer/File:Rheum_rhaponticum_A.jpg
http://www.bylands.com/plant/canada-red-rhubarb-rheum-rhabarbarum-canada-red
https://www.pinterest.com/pin/487092515921888752/
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/kuidas-rabarberit-umber-istutada?id=30373579
http://www.thompson-morgan.com/how-to-grow-rhubarb
http://www.gaiagarden.com/turkey-rhubarb-root-powder-dried-herb-bulk-rheum-officinalis.html
http://www.grimmsgardens.com/rhubarb-planting-instructions/
http://www.onehundreddollarsamonth.com/how-to-grow-rhubarb-start-to-finish/

Basiilik:
http://et.wikipedia.org/wiki/Basiilik
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/maitsestamine/klassikalised_v%C3%BCrtsid/13DF6/
http://www.terviseleht.ee/200023/23_basiilik.php
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/maitsetaimed/vurtsbasiilik
http://www.art.com/products/p14500718529-sa-i6751446/german-basil-a-botanical-plate-from-the-herbarium-by-leonhart-fuchs-1501-66-published-in-basel-1543.htm
http://ideesahver.ee/aed/19C6A/
http://blogi.ee/kerttuaed/category/basiilik/
http://www.kidsonestopshop.co.uk/products/Grow-your-own-basil.html
http://feralkitchen.com/2012/07/23/sunflower-seed-basil-pesto/
http://livingawareness.com/wp-content/uploads/2014/06/Basil-Tea-for-Better-Digestion.png

esmaspäev, 9. veebruar 2015

Püsililled



Püsililledeks (püsikuteks) loetakse rohtseid ilutaimi, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Püsikud kasvatavad igal aastal maapealsed osad, mis ebasoodsal aastaajal enamasti hävivad. Kuna püsililled kasvavad samal koha palju aastaid, siis on neil välja arenenud vastavalt kasvukohale sobilik juurestikutüüp
Püsikute kasvukoha valikul tuleb arvestada eelkõige nende nõudeid valgusele ja mullale.

Püsilillede eeliseks võib lugeda nende pikaealisust. Kui suvelilled tuleb igal aastal uuesti istutada või külvata, siis püsilillepeenar vajab vaid teatud aja järel uuendamist. Seetõttu tuleks püsilillepeenra rajamisel jälgida taimede eluiga. Püsililled on lühiealised (3-5 a.), keskmise elueaga (8-10 a.) ja pikaealised (20+ a.) Lillepeenrale olek mõistlik valida sarnase elueaga taimi, siis saab taimede noorendamist teha kogu peenra ulatuses. 
Püsilillepeenar ei vaja niipalju hoolt kui suvelillepeenar
Püsilillede paljundamine on lihtne.
On püsikuid, mis kasvavad hästi ka varjus, suvelilled on pigem päikeselembesed. Püsiku eelis – leiab ka kõige varjulisemasse aianurka taime.
Püsilillede seas on palju ka kalda- ja veetaimi.


Püsilillede puuduseks võib lugeda selle, et taimed vajavad nn. täiskasvamiseks aega ja esimesel aastal ei näe peenar veel efektne välja.
Samas kes soovib igal aastal vaheldust, võib püsilillepeenar olla oma pikaealisusega pigem miinuseks, kuna on aastast aastasse sama ja taimed ei vahetu.
Püsililled õitsevad lühema perioodi jooksul kui suvelilled, seega tuleb kombineerida erineva õitsemisajaga taimi, et peenar oleks efektne kevadest hilissügiseni.
Püsikud ei pruugi õitseda nii rikkalikult kui suvelilled.

Püsilillede vegetatiivne paljundamine.
Vegetatiivne paljundamine valitakase, kui:

soovitakse saada sordiehtsaid järglasi
soovitakse saada kiiremini õitsvaid taimi
taimed ei anna idanemisvõimelisi seemneid.

Vegetatiivse paljundamise läbiviimiseks on mitmeid võimalusi. Kuna olen ise algaja aiapidaja ja väheste kogemustega, siis allpool lähtun enda kogematusest ja arvamusest.

Kõige lihtsam tundub olevat puhmiku jagamine, risoomiga paljundamine ja sibulillede paljundamine tütarsibulatega.

Puhma jagamisega kaevatakse taim üles aiahargiga, see ei vigasta nii palju juuri. Taime võib jagada väiksemateks osadeks käte, noa või labida abil.
Ka risoomi jagamisega võiksin ma hakkama saada. Taim kaevatakse samuti  aiahargiga üles, seejärel puhastatakse risoomid mullast ja tükeldatakse terava noaga 5-10 cm pikkusteks juppideks. Risoomi külge jäetakse juurmiste lehtede kimp ning juuri. Õie või õisikuvarrega taimed annavad harva uusi taimi, seega poel mõistlik neid kasutada. Terved lehed lõigatakse tagasi 15 cm pikkusteks juppideks.


Võsundutega paljundamine on  väga lihtne. Võsundid eraldatakse emastaimest ja istutatakse kasvukohale. Paljundada võib kevadest septembrini. Maa-aluste võsunditega paljundatakse näiteks suurelehelist brunnerat.

Sibulilledel on kõige lihtsam viis murda emasibula küljest tütarsibulad ja need uuesti kasvukohta istutada.


Paljundamine pistikutega vajaks kogemust ja harjutamist. Algaja aiapidajana ma kindlasti ei ole õnnestumisprotsendi suuruses väga optimistlik. Õige lõikamine ja juurdumisprotsess vajab rohkem tööd ja tähelepanu.




Kuiva pinnase taimed

Liigniiskes kasvavad taimed
Poolvarju taimed

Varju taluvad taimed

Sibulilled, mis sobivad hosta, helmikpöörise ja tiarellidega


Kasutatud pildid:
Kuiv pinnas

poolvari

Vari

Liigniiske
http://www.fotohanc.com/displayimage.php?album=30&pos=286

Sibulilled hosta, helmikpööriste ja tiarellidega
http://www.aiamaailm.ee/varia/2681-koerahammas-dens-canis.html
http://www.aiamaailm.ee/hispaania-ebahuatsint/1523-hispaania-ebahuatsint-valge.html
http://www.aiamaailm.ee/laugud/2631-lauk-beau-regard.html
http://www.aiamaailm.ee/narmastulbid/2791-tulp-honeymoon.html
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1446&product_cat_id=61
http://aia-asterix.blogspot.com/2012/06/priimulad-turumutilt-tiarell-holmine.html