Rabarber
Rabarber (Rheum) on suurte juurmiste lehtedega ja tugeva juurikaga püsikute perekond tatraliste sugukonnast.
Rabarberil on jäme risoom ja kuni 2,5 m sügavuseni ulatuv tugev juurestik. Suured sõrmroodsed, pikkade rootsudega juurmised lehed paiknevad rosetina. Tunduvalt väiksemate lehtedega õisikuvars on kuni 2 m kõrgune, õied väikesed ja paiknevad pöörisjas või kobarõisikus, vili enamasti kolmekandiline tiivuline pruun pähklike. Rabarber õitseb tavaliselt juunis-juulis, viljad valmivad juulis-augustis. Rabarber on mitmeaastane taim.
Tänapäeval kasvatatakse rabarberit põhiliselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Meil kasvatatakse peamiselt kaht sorti - harilikku rabarbrit (Rheum rhaponticum) ja keerdlehelist rabarbrit (Rheum rhabarbarum). Need taluvad hästi külma ja annavad saaki juba varakevadel.
Haljasaladel kasvatatakse ilutaimena ja istandikes ravimtaimena kämmaljat ehk hiina rabarberit (R. palmatum)
![]() | |||
Harilik rabarber, keerdleheline rabarber "Canada Red" ja hiina rabarber |
Rabarberi kasvatamine
Igal aiamaal võiks olla rabarberipõõsas. Ise olen suur rabarberifänn. Kui veel ei ole, siis aitavad sellisel juhul tuttavad, kes lubavad enda rabarberipõõsast välja kaevata mõned rabarberijuured. Rabarberit paljundatakse risoomi jagades või seemnetega.
Seemnetega külvi võib teostada otse kasvukohale kevadel, suvel või sügisel. Enamasti paljundatakse ja istutakase siiski risoomi jagamise teel.
Rabarberi istutamiseks on sobivaim aeg varakevad, enne kasvu algust.
Antud juur tuleb enne istutamist tükeldada terava labida või noaga selliselt, et igale osale jääks 2-3 suurt punga ja kuni kaks harunemata juurt. Parimad istikud saadakse rabarberi välimistest osadest. Tükeldatud juureosi hoitakse paar päeva varjulises kohas ning õhu käes, et lõikekohad kuivaksid ja istikud paremini juurduksid. Istutamisel jälgida, et istik ei satuks liiga sügavale, nimelt ei tohi mullakihi paksus ületada 1-2 cm ning kasvupung peab jääma mullapinnast kõrgemale. Koht, kuhu rabarber istutakase, tuleks korralikult läbi kaevata ja puhastada hoolikalt umbrohtude juurtest, hiljem on seda raske ja isegi võimatu teha.
![]() |
Rabarber istutamisest esimese saagini |
Rabarber armastab kõige rohkem rammusat, sügava mullakihiga pinnast. Parim on liivasegune parasniiske toitemuld, mida on rikastatud orgaanilise väetise või kõdusõnnikuga, meeldib happeline muld. Ala, kuhu koguneb kevadine lumesulamise- ja sademe vesi, talle ei sobi. Võimalisel valida tuulte eest kaitstud lõunapoolse kallakuga külg. Valguse suhtes nõudlik ei ole.
Suvise hoolduse kõigus rohitakse ja kobestatakse mulda, vajadusel kastetakse. Sügisel multšitakse rabarberialuseid sõnnikuga.
Kui rabarber on aias olemas, on soovitav rabarberi kasvukohta vahetada keskmiselt iga 8-9 aasta tagant, sest muidu võib rabarberisaak jääda kasinaks – varred ei kasva hästi ning on peenikesed.
Saaki saab oma rabarberilt (ka ümberistutatult) teisel kasvuaastal.
![]() |
Rabarber kasvukotis |
Rabarber ravimi ja toiduainena
Rabarberit on aastatuhandeid tarvitatud ravimtaimena. Püsikköögiviljana hakati teda kasvatama Euroopas umbes 200 aastat tagasi.Rabarberi kasulikkus seisneb tema varajuses, juba mais saame esimese vitamiiniallika.
Toiduks tarvitatakse peamiselt pikki jämedaid ja mahlakaid leherootse, harvem ka noori lehti ning ravimina ja risoomi.
Jämedad lihakad lehevarred sisaldavad rohkesti kaaliumi, mõõdukalt kaltsiumi, fosforit ja rauda, B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini ja kuni 3,5% suhkruid; orgaanilistest hapetest õun-, sidrun- ja oblikhapet; flavonoid ühendeid jt.
Eriti suur on C-vitamiini sisaldus (kuni 1500 mg %) on lehtedes, mida võiks kevadistes toitudes ära kasutada. Hapu maitse tuleneb paljuski oblikhappest, mida on lehtedes 10 korda rohkem kui vartes.
![]() |
Rabarberi lehevarred koos lehtedega |
Ravimina kasutatakse juurtest valmistatud pulbrit, mis toimib lahtistina, väikestes annustes (noa otsatäis) korrastab seedimist.
Ka varred on ravim, mis mõjub mao- ja seedetraktile, parandab söögiisu, puhastab sapiteid, peensoolt, toob välja organismist mürk- ja jääkaineid. Soovitatav on süüa rabarbrit aneemia, tuberkuloosi korral, isegi nahahaiguste puhul (psoriaas).
Rabarberipulbit kasutatakse ka loodusliku juuste valgendajana.
![]() |
Rabarberijuure pulber |
Rabarberiga on hõlbus alustada aasta mahlahooaega. Esimese värske mahlana oleks ta meie toidulaual (lahjendatult veega) ja kuumutatult juba esimese hoidisena. Ta on eriti soositud jookide, kissellide ja küpsetiste toorainena. Jooke valmistades pole vaja varsi koorida, kuna koored annavad mahlale meeldiva punaka värvi.
Kel aias rabarber kasvab, võiks valmistada ka keedist. Et teravat maitset mahendada, võiks kasutada maasikatega (ka kompotis) ja ka sidrun-apelsin muudab rabarbrikeedise eriti maitsvaks. Sügavkülmutamiseks tuleks varred eelnevalt tükeldada, ajada keema ja pärast sõelal nõrutamist panna karpidesse.
Ilmselgelt on rabarber ka lemmik küpsetiste valmistamises.
Paljud kardavad rabarberit temas sisalduva oblikhappe tõttu, kuna see seob kaltsiumi ja nii võib tekkida kaltsiumi puudus ja häired kaltsiumiainevahetuses. Seepärast peaks sellest valmistatud toitude juurde kasutama piima, kohupiima jt kaltsiumirikkaid toiduaineid. Näiteks rabarberikisselle ja -putrusid tuleks süüa piimaga.
![]() |
Rabarber toidulaual |
Basiilik

Basiilik on püstise kasvukujuga, 15–40 cm kõrguseks kasvav üheaastane taim. Läikivatel lehtedel on tugev iseloomulik aroom. Erinevate sortide lehed võivad olla kollakas- või samblarohelised või hoopiski purpursed.
Õitseb juuli - september, roosad õied.
Valik erinevaid basiilikuliike:
- Ocimum americanum – ameerika basiilik (kampribasiilik)
Erinevate basiilikuliikide lehtede erinevused - Ocimum basilicum – vürtsbasiilik
- Ocimum ×citriodorum – sidrunbasiilik
- Ocimum genovense – genova basiilik
- Ocimum gratissimum – põõsasbasiilik
- Ocimum menthifolium – mündilehine basiilik
- Ocimum minimum – väike basiilik
- Ocimum tenuiflorum – püha basiilik
Basiiliku kasvatamine
Kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades, kasvab hästi avamaal, aga saab kasvatada ka kasvuhoones. Basiilik on päris hästi kodunenud ka Euroopas, kuigi saab külmakahjustusi juba 5° juures, -10° juures ta hävib.
Sobib kasvatamiseks avamaal, kasvuhoones, rõdukastides, aknalaual pottides.
Basiilik vajab ettekasvatamist, on valgusidaneja. Avamaale istutatakse juunis. Väga soojalembene.
Kasvutingimuste suhtes on basiilik nõudlik. Muld peab olema soe, toitaine- ja huumusrikas. Raskel ja õhuvaesel pinnasel ei kasva, sellisel juhul ei aita ka kobestamine. Mulda saab muuta sobivamaks, kui sügisel sisse kaevata turvast või kõdusõnnikut.
![]() |
Basiiliku seemned, tärkamine ning kasvamine aias ja poti |
Basiilik ravimi ja toiduainena
Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum) on tuntud maitse- ja ravimtaim. Teda tarvitatakse värskelt ja kuivatatult mitmesuguste toitude, eriti pitsa ja toimatiroogade maitsestamiseks
Vürtsbasiilik sisaldab rohkelt C- ja B5-vitamiini ning palju kasulikke eeterlikke õlisid. Õitsemise eel kogutud võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, loomulikult vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli all on peidus karotenoidid.
Vahemereäärsetes maades on basiilikut kasutatud ka ravimtaimena, peamiselt seedimise edendamiseks, spasmide leevendamiseks ja vannivette lisatult ergutamiseks. Basiiliku ravivad omadused põhinevad tugevatoimelistes eeterlikes õlides. Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred.
Basiilikut võib tänapäeval leida hingamisteede haiguste ravimiseks mõeldud mikstuuride ja siirupite (nt Broncholytin) koosseisus, kosmeetikumide ja parfüümide tootmisel asendavad basiiliku eeterlikud õlid populaarset reseedalõhna. Basiilikutõmmisega loputamine leevendab igemepõletikku, suu limaskestale tekkinud haavandi paranemist kiirendab haigele kohale pandud värske basiilikuleht.
Uuringud on näidanud, et basiilik pidurdab vähkkasvajate, mikroobide ja viiruste tegevust, lisaks teeb ta inimorganismis tõhusat tööd vabade radikaalide tõrjujana
Aknalauale pandud basiilikutaim või akna kõrvale riputatud ürdikimbuke hoiab kärbsed köögist eemal, hõõguvatele sütele visatud oksakeste lõhn aga peletab sääski.
Basiiliku maitse- ja lõhnabukett on tagasihoidlik ega varjuta teisi. Seetõttu sobivad selle taime kõrvale mitte ainult Vahemere maades nii soositud juust, tomat ja küüslauk, vaid ka paljud muud toiduained. Tagasihoidlik võiks basiilikuga olla ahjupraadide maitsestamisel, kuid kartuli, kala, seente, segasalatite, hakklihakastmete ja muidugi pastaroogade puhul võib maitsestamine olla julgem. Suurepärase maitse annab basiilikuoksake ka toiduõlile ja naturaalsele äädikale. Kuumadele roogadele lisage basiilik alles taldrikus või pärast anuma pliidilt tõstmist. Parimaks näiteks basiiliku maitse- ja lõhnaomadustest on maailmakuulus pestokaste.
Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel.
![]() |
Basiilik toidulaual |
Kasutatud kirjandus:
Rabarber:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rabarber1
http://www.terviseleht.ee/200124/24_rabarber.php
http://www.rodoaed.ee/rabarberi-kasvatamine-rabarber-kui-kevadekuulutaja/
http://www.eetgoedvoeljegoed.nl/wat-kun-je-doen-met-rabarber/
http://aloearborescens.tripod.com/immagini/depurative/rabarbaro-radice.jpg
http://de.wikipedia.org/wiki/Rhapontik-Rhabarber#mediaviewer/File:Rheum_rhaponticum_A.jpg
http://www.bylands.com/plant/canada-red-rhubarb-rheum-rhabarbarum-canada-red
https://www.pinterest.com/pin/487092515921888752/
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/kuidas-rabarberit-umber-istutada?id=30373579
http://www.thompson-morgan.com/how-to-grow-rhubarb
http://www.gaiagarden.com/turkey-rhubarb-root-powder-dried-herb-bulk-rheum-officinalis.html
http://www.grimmsgardens.com/rhubarb-planting-instructions/
http://www.onehundreddollarsamonth.com/how-to-grow-rhubarb-start-to-finish/
Basiilik:
http://et.wikipedia.org/wiki/Basiilik
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/maitsestamine/klassikalised_v%C3%BCrtsid/13DF6/
http://www.terviseleht.ee/200023/23_basiilik.php
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/maitsetaimed/vurtsbasiilik
http://www.art.com/products/p14500718529-sa-i6751446/german-basil-a-botanical-plate-from-the-herbarium-by-leonhart-fuchs-1501-66-published-in-basel-1543.htm
http://ideesahver.ee/aed/19C6A/
http://blogi.ee/kerttuaed/category/basiilik/
http://www.kidsonestopshop.co.uk/products/Grow-your-own-basil.html
http://feralkitchen.com/2012/07/23/sunflower-seed-basil-pesto/
http://livingawareness.com/wp-content/uploads/2014/06/Basil-Tea-for-Better-Digestion.png
Töö on põhjalik ja informatiivne. Tööd muudavad illustratiivsemaks pildid, mis olete lisanud.
VastaKustutaRabarberi juurepulbri kasutamine oli mulle uudiseks. :)