Miks suvelilli seemnetest paljundada?

Suvelillede seemnetest paljundamine on põnev, ning kindlasti ka odavam kui osta poest juba ettekasvavatud taimi. Siiski paljusid taimi ettekasvatault kaubandusest ei leia ja siis ongi mõistlik neid ise kasvatada. Lisaks kaubanduses saadavatele seemnetele saab seemneid ka ise korjata või tuttavate ning sõpradega vahetada, saab tulemus veel mitmekesisem. Igal hooajal saab uuesti eksperimenteerida ja nii pakub see vaheldust.

Suvelillede seemnetega paljundamisel tuleb arvestada, kas tegemist on ette kasvatatavate taimedega või võib taimed kohe kasvukohale külvata. 
Suvelilli on võimalik kasvatada nii, et seemned külvatakse kasvukohale. Külve saab teostada avamaale pärast suuremate öökülmade möödumist kui mulla temperatuur on ligikaudu +10^oC . Peale külvi teostamist võib need katta öökülmade ohu korral või kiiremaks taimede tärkamiseks kattelooriga.


Kui taimed vajavad siiski ettekasvatamist, tuleb selleks need ette kasvatada kas kasvuhoones või  aknalaual. Aknalaual kasvatades on siiski oht, et vähese valguse tõttu võivad taimed välja venida. Sel juhul on võimalik anda taimedele lisavalgust taimelambiga.

Ettekasvamiseks  kasutatakase külvikasti või -karpi, külvikassetti, väikest potti või turbatabletti.

Pika kasvuperioodiga taimede seemned külvatakse veebruaris või märtsi esimesel poolel, lühema kasvuperioodiga liikide seemned külvatakse aga aprill I...mai II

Külvikarp või -kast valitakse väiksemate seemnete korral ja kui külvatavaid seemneid on vähem.

Külvikarp täidetakse kasvusubstraadiga analoogselt külvikastile.
Külvikasti või -karpi kasutatakse siis, kui külvatavad seemned on nii väikesed, et neid pole võimalik või otstarbekas ühekaupa külvata. 
Seemned külvatakse kasvuturba või muu sobiliku kasvusubstraadiga täidetud külvikasti või -karpi hajusalt või ridadena. Külvatud seemned kaetakse tõusmepõletiku vältimiseks pestud liivaga. Imeväiksete ja valgusidanejate liikide seemneid ei kaeta. Need vajutatakse tasanduslaua abil kasvusubstraadiga kontakti

Külvikassett valitakse siis kui seemned on nii suured, et neid on võimalik ühe kaupa külvata.

Külvikarp, kast või kassetti ettevalmistamiseks täidetakse see kasvusubstraadiga (kasvuturbaga). Seemned külvatakse ettevalmistatud (täidetud ja markeeritud) külvikassetti ühekaupa, igasse avasse üks seeme
Külvikast täidetakse kasvusubstraadiga ääretasa. Ääred tuleb kinni vajutada, et hiljem kasvusubstraadi ja kasti külje vahele ei tekiks tühimikku, pealispinna tasandamisel ei tohi liiga tugevalt kasvusubstraadile tasanduslauaga vajutada. 

Väiksed potid valitakse juhul kui seemned on nii suured, et neid ei ole võimalik kassettidesse külvata. Pottide täitmine ja külvamine toimub analoogselt kassettide täitmisega.

Turbatabletid on spetsiaalsed turbast valmistatud ja riidega kaetud vahendid, mida on otstarbekas kasutada siis, kui külvatavaid seemneid on väga vähe ja neid on võimalik külvata ühe kaupa.

Enne turbatableti kasutamist tuleb see kindlasti niisutada. Niisutamise käigus turbatablett paisub mitmekordseks. Kuna ta on kaetud spetsiaalse kangaga, siis märgudes ta ei lagune ja ei vaja ka spetsiaalseid anumaid.  Niisutatud turbatablettidesse külvatakse seemned, nagu kassettidessegi, ühekaupa.

Liivaga või kasvusubstraadiga kaetud külvid kastetakse. 

Kastmiseks kasutatakse eelsoojendatud vett. Kastmisvee temperatuur peab olema +18^oC. Külma veega külve ei tohi kasta. Idanemiseks on sobilik temperatuur +18...+25^oC. Kogu idanemisperioodi jooksul tuleb jälgida, et külvid läbi ei kuivaks! Külvikastidele võib idanemise ajaks peale panna veel kas lävipaistva kile või klaas.

Pikeeritakse taimi, mille seemned külvati külvikasti või -karpi. Taimi pikeeritakse plastkastidesse, kassettidesse või väiksematesse pottidesse.

Taimi pikeeritakse idulehtede faasis. Selleks kergitatakse pikeerpulgaga taimed kasvusubstraadist üles nii, et juuri ei vigastaks. Samal ajal võetakse teise käe sõrmedega taimede idulehtedest kinni ja näpistatakse juur ära kuni ¹⁄₃ ulatuses. Pikeeritav taim paigutatakse auku kuni idulehtedeni. Jälgitakse, et juured ei jääks avasse kõveralt. Seejärel surutakse pikeerpulk taime kõrvalt 45^o nurga all kasvusubstraati ja see liigutatakse taime poole. Taimed pikeeritakse ridadesse ühe kaupa.

Potistamine on taimede istutamine potti. Potistamine toimub keskmiselt 3-4 nädalat pärast pikeerimist.

Taimede ettekasvatamisel kasutatakse kastmiseks väiksemat kastekannu. Kindlasti ei tohiks ettekasvatatavaid taimi kasta voolikust ja kõrge surve all tuleva veega. See võib põhjustada taimedele vigastusi. Samuti võivad väiksemad taimed sattuda kas täielikult või osaliselt kasvusubstraadi alla.  Piserdamine tuleb kõne alla siis, kui ettekasvatatavad taimed on väikesed ja kastekannust või muust väiksemast kannust kastmise korral võidaks taimi vigastada või kasvusubstraadi alla mattuda. Päikesepaisteliset ilmade korral tuleb taimi ka varjutada, kasutades selleks spetsiaalset varjutuskangast.

Kasutatud kirjandus:
http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/index.html

Seemnete skarifitseerimine ja stratifitseerimine, SWOT

Skarifitseerimine ehk seemnete töötlemine.

Skarifitseerimiseks nimetatakse protsessi, mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks


Kasutatakse mehhaanilist, keemilist ja termilist skarifitseerimist.


Mehaanilist skarifitseerimist kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Suurt hulka seemneid töödeldakse spetsiaalsetes seadmetes ehk skarifikaatorites. Väikseid koguseid võib töödelda purgis või spetsiaalsetes anumates seemneid hõõrudes või raputades segatuna liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes.
Peale skarifitseerimist võib vigastutud ehk töödeldud seemned panna paariks päevaks leigesse vette likku. Kui seemned imavad vett, võib need maha külvata. Mis aga vett ei ima, nende kest pole piisavalt kahjustunud.

Keemilist skarifitseerimist kasutatakse samuti paksuseinaliste ja tihedate seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet. Keemiline skarifitseerimine nõuab täpsust ja kogemust, seetõttu tuleks enne teha väiksed proovi partiid.

Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Seda tehakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete korral. Seemned asetatakse 10...20 sekundiks keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette. Sellist tegevust korratakse 2-3 korda. Vahelduval temperatuuril seemnekest praguneb.


Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine.

Stratifitseerimine on seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul.

Seemnete kihitamist kasutatakse liikide korral mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani.

Stratifitseerimiseks tuleks võtta liiva ja turba segu 1:1. 1-2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada. Vajadusel tuleb lisada vett. Stratifitseerimistemperatuur on 0...+5 C. Juhul kui seemned on stratifitseerimise läbinud kiiremini kui arvestati, tuleks seemned asetada välja lumele ja katta pealt lumega. Temperatuur lumes, seemnete piirkonnas ei tohiks olla madalam kui –1...–3C.

Stratifitseerimisperioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmunud idujuured. Sellised seemned on väga tundlikud läbikuivamise suhtes, seetõttu on väga oluline jälgida niiskust ka pärast külvide tegemist. Stratifitseeritud seemneid saab külvata kevadel, kuid nad tuleb enne külvi puhtaks pesta. Stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate seemneid.

Suvetaimede SWOT analüüs:

Kiire kasv Pikk õitsemisperiood Rikkalik õitsemine	Kasvatamise ja kasutamise kulukkus
Võimalus pakkuda vahedust igal aastal Lai kasutus - peenrad, istutuskastid, amplid.	Seemnete mitteidanemine Noortaimede hukkumine Vale kasvukoht

Sugukonnad

Skarifitseerimine ehk seemnete töötlemine. Kasutatakse mehhaanilist, keemilist ja termilist skarifitseerimist.

Mehaanilist skarifitseerimist kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul.

Skarifitseerimiseks nimetatakse protsessi, mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks

Suurt hulka seemneid töödeldakse spetsiaalsetes seadmetes ehk skarifikaatorites. Väikseid koguseid võib töödelda purgis või spetsiaalsetes anumates seemneid hõõrudes või raputades segatuna liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes.

Peale sarifitseerimist võib vigastutud ehk töödeldud seemned panna paariks päevaks leigesse vette likku. Kui seemned imavad vett, võib need maha külvata. Mis aga vett ei ima, nende kest pole piisavalt kahjustunud.

 Keemilist skarifitseerimist kasutatakse samuti paksuseinaliste ja tihedate seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet. Keemiline skarifitseerimine nõuab täpsust ja kogemust, seetõttu tuleks enne teha väiksed proovi partiid.

Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Seda tehakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete korral. Seemned asetatakse 10...20 sekundiks keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette. Sellist tegevust korratakse 2-3 korda. Vahelduval temperatuuril seemnekest praguneb.


Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine on seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul.

Seemnete kihitamist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani.

Stratifitseerimiseks tuleks võtta liiva ja turba segu 1:1. 1-2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada. Vajadusel tuleb lisada vett. Stratifitseerimistemperatuur on 0...+5 C. Juhul kui seemned on stratifitseerimise läbinud kiiremini kui arvestati, tuleks seemned asetada välja lumele ja katta pealt lumega. Temperatuur lumes, seemnete piirkonnas ei tohiks olla madalam kui –1...–30C.

Stratifitseerimisperioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmunud idujuured. Sellised seemned on väga tundlikud läbikuivamise suhtes, seetõttu on väga oluline jälgida niiskust ka pärast külvide tegemist. Stratifitseeritud seemneid saab külvata kevadel, kuid nad tuleb enne külvi puhtaks pesta. Stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate seemneid.

Suvetaimede SWOT analüüs:

Kiire kasv Pikk õitsemisperiood Rikkalik õitsemine	Kasvatamise ja kasutamise kulukus Ettekasvatamise vajalikkus
Võimalus pakkuda vahedust igal aastal	Seemnete mitteidanemine Noortaimede hukkumine Vale kasvukoht

Lillede kvalifikatsioon

Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.

1. Üheaastased lilled ehk suvikud on taimed, mis ühe aasta jooksul kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned. Oma eluea vältel nad õitsevad ja viljuvad ainult üks kord. Suvelilled rühmitatakse kasvatamise iseloomu alusel ettekasvatatavateks ja kohalekülvatavateks.


Ettekasvatatavad on näiteks siniloobelia (Lobelia erinus L) ja leeksalvei (
Salvia splendens Sellow ex Schult)

Lobelia erinus L

Salvia splendens Sellow ex Schult

Kohalekülvatavad on näiteks lillehernes (Lathyrus odoratus L.) ja rukkilill (Centaurea cyanus L.)

Lathyrus odoratus L.

 

Centaurea cyanus

2. Kaheaastased lilled on taimed, mis esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed ning teisel aastal õitsevad ning viljuvad. Kaheaastaseid lilli loetakse tihti suvikute hulka.

Kaheaastased taimed on näiteks tokkroos (Alcea L. ) ja aedkannike (Viola x wiittrockiana)

Alcea L.

 

Viola x wiittrockiana

3. Mitmeaastased lilled ehk püsililled, püsikud on taimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Sageli loetakse püsilillede hulka ka mitmeid poolpõõsaid.

Püsikud on näiteks tähklavendel (Lavandula angustifolia)  ja hosta (
Hosta Tratt)

 

Lavandula angustifolia 'Munstead`

Hosta 'Francee'

Kasutatud pildid:

http://ivynettle.wordpress.com/2012/07/27/i-feel-blue/ 

http://www.stuartxchange.com/Salvia.html 

http://www.reamdesign.com/sweet-peas/

http://www.rolv.no/bilder/galleri/medplant/cent_cya.htm

http://khartasia-crcc.mnhn.fr/en/content_en/alcea-rosea-l

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=379&cid=914&cgid=

http://www.aiasober.ee/tooted/kollektsiooniaed/727

http://davesgarden.com/guides/pf/showimage/19829/