Sugukonnad

Skarifitseerimine ehk seemnete töötlemine. Kasutatakse mehhaanilist, keemilist ja termilist skarifitseerimist.

Mehaanilist skarifitseerimist kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul.

Skarifitseerimiseks nimetatakse protsessi, mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks

Suurt hulka seemneid töödeldakse spetsiaalsetes seadmetes ehk skarifikaatorites. Väikseid koguseid võib töödelda purgis või spetsiaalsetes anumates seemneid hõõrudes või raputades segatuna liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes.

Peale sarifitseerimist võib vigastutud ehk töödeldud seemned panna paariks päevaks leigesse vette likku. Kui seemned imavad vett, võib need maha külvata. Mis aga vett ei ima, nende kest pole piisavalt kahjustunud.

 Keemilist skarifitseerimist kasutatakse samuti paksuseinaliste ja tihedate seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet. Keemiline skarifitseerimine nõuab täpsust ja kogemust, seetõttu tuleks enne teha väiksed proovi partiid.

Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Seda tehakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete korral. Seemned asetatakse 10...20 sekundiks keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette. Sellist tegevust korratakse 2-3 korda. Vahelduval temperatuuril seemnekest praguneb.


Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine on seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul.

Seemnete kihitamist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani.

Stratifitseerimiseks tuleks võtta liiva ja turba segu 1:1. 1-2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada. Vajadusel tuleb lisada vett. Stratifitseerimistemperatuur on 0...+5 C. Juhul kui seemned on stratifitseerimise läbinud kiiremini kui arvestati, tuleks seemned asetada välja lumele ja katta pealt lumega. Temperatuur lumes, seemnete piirkonnas ei tohiks olla madalam kui –1...–30C.

Stratifitseerimisperioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmunud idujuured. Sellised seemned on väga tundlikud läbikuivamise suhtes, seetõttu on väga oluline jälgida niiskust ka pärast külvide tegemist. Stratifitseeritud seemneid saab külvata kevadel, kuid nad tuleb enne külvi puhtaks pesta. Stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate seemneid.

Suvetaimede SWOT analüüs:

Kiire kasv Pikk õitsemisperiood Rikkalik õitsemine	Kasvatamise ja kasutamise kulukus Ettekasvatamise vajalikkus
Võimalus pakkuda vahedust igal aastal	Seemnete mitteidanemine Noortaimede hukkumine Vale kasvukoht