neljapäev, 12. veebruar 2015

Köögiviljad ja maitetaimed


Rabarber

 

Rabarber (Rheum) on suurte juurmiste lehtedega ja tugeva juurikaga püsikute perekond tatraliste sugukonnast. 
Rabarberil on jäme risoom ja kuni 2,5 m sügavuseni ulatuv tugev juurestik. Suured sõrmroodsed, pikkade rootsudega juurmised lehed paiknevad rosetina. Tunduvalt väik­semate lehtedega õisikuvars on kuni 2 m kõrgune, õied väikesed ja paiknevad pöörisjas või kobarõisikus, vili enamasti kolmekandiline tiivuline pruun pähklike. Rabarber õitseb tavaliselt juunis-juulis, viljad valmivad juulis-augustis. Rabarber on mitmeaastane taim.



Tänapäeval kasvatatakse rabarberit põhiliselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Meil kasvatatakse peamiselt kaht sorti - harilikku rabarbrit (Rheum rhaponticum) ja keerdlehelist rabarbrit (Rheum rhabarbarum).  Need taluvad hästi külma ja annavad saaki juba vara­kevadel.

Haljasaladel kasvatatakse ilutaimena ja istandikes ravimtaimena kämmaljat ehk hiina rabarberit (R. palmatum)

Harilik rabarber, keerdleheline rabarber "Canada Red" ja hiina rabarber


 

Rabarberi kasvatamine


Igal aiamaal võiks olla rabarberipõõsas. Ise olen suur rabarberifänn. Kui veel ei ole, siis aitavad sellisel juhul tuttavad, kes lubavad enda rabarberipõõsast välja kaevata mõned rabarberijuured. Rabarberit paljundatakse risoomi jagades või seemnetega.  
Seemnetega külvi võib teostada otse kasvukohale kevadel, suvel või sügisel. Enamasti paljundatakse ja istutakase siiski risoomi jagamise teel.

Rabarberi istutamiseks on sobivaim aeg varakevad, enne kasvu algust.
Antud juur tuleb enne istutamist tükeldada terava labida või noaga selliselt, et igale osale jääks 2-3 suurt punga ja kuni kaks harunemata juurt. Parimad istikud saadakse rabarberi välimistest osadest. Tükeldatud juureosi hoitakse paar päeva varjulises kohas ning õhu käes, et lõikekohad kuivaksid ja istikud paremini juurduksid. Istutamisel jälgida, et istik ei satuks liiga sügavale, nimelt ei tohi mullakihi paksus ületada 1-2 cm ning kasvupung peab jääma mullapinnast kõrgemale. Koht, kuhu rabarber istutakase, tuleks korralikult läbi kaevata ja puhastada hoolikalt umbrohtude juurtest, hiljem on seda raske ja isegi võimatu teha. 


Rabarber istutamisest esimese saagini

Rabarber armastab kõige rohkem rammusat, sügava mullakihiga pinnast. Parim on liivasegune parasniiske toitemuld, mida on rikastatud orgaanilise väetise või kõdusõnnikuga, meeldib happeline muld. Ala, kuhu koguneb kevadine  lumesulamise- ja sademe vesi, talle ei sobi. Võimalisel valida tuulte eest kaitstud lõunapoolse kallakuga külg. Valguse suhtes nõudlik ei ole.

Suvise hoolduse kõigus rohitakse ja kobestatakse mulda, vajadusel kastetakse. Sügisel multšitakse rabarberialuseid sõnnikuga.
 
Kui rabarber on aias olemas, on soovitav rabarberi kasvukohta vahetada keskmiselt iga 8-9 aasta tagant, sest muidu võib rabarberisaak jääda kasinaks – varred ei kasva hästi ning on peenikesed. 

Saaki saab oma rabarberilt  (ka ümberistutatult) teisel kasvuaastal.

Rabarber kasvukotis
Kui aias ruumi napib, võib rabarberit kasvatada ka konteineris. Kuna tal on suur juur, siis peab konteineri suurus olema vähemalt 40 liitrit, et saak oleks korralik.










Rabarber ravimi ja toiduainena 

Rabarberit on aastatuhandeid tarvitatud ravimtaimena. Püsikköögiviljana hakati teda kasvatama Euroopas umbes 200 aastat tagasi. 
Rabarberi kasulikkus seisneb tema varajuses, juba mais saame esimese vitamiiniallika. 
Toiduks tarvitatakse peamiselt pikki jämedaid ja mahlakaid leherootse, harvem ka noori lehti ning ravimina ja risoomi.

Jämedad lihakad lehevarred sisaldavad rohkesti kaaliumi, mõõdukalt kaltsiumi, fosforit ja rauda, B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini ja kuni 3,5% suhkruid; orgaanilistest hapetest õun-, sidrun- ja oblikhapet; flavonoid ühendeid jt. 
Eriti suur on C-vitamiini sisaldus (kuni 1500 mg %) on lehtedes, mida võiks kevadistes toitudes ära kasutada. Hapu maitse tuleneb paljuski oblikhappest, mida on lehtedes 10 korda rohkem kui vartes. 

Rabarberi lehevarred koos lehtedega

Ravimina kasutatakse juurtest valmistatud pulbrit, mis toimib lahtistina, väikestes annustes (noa otsatäis) korrastab seedimist. 
Ka varred on ravim, mis mõjub mao- ja seedetraktile, parandab söögiisu, puhastab sapiteid, peensoolt, toob välja organismist mürk- ja jääkaineid. Soovitatav on süüa rabarbrit aneemia, tuberkuloosi korral, isegi nahahaiguste puhul (psoriaas).
Rabarberipulbit kasutatakse ka loodusliku juuste valgendajana. 


Rabarberijuure pulber

Rabarberiga on hõlbus alustada aasta mahlahooaega. Esimese värske mahlana oleks ta meie toidulaual (lahjendatult veega) ja kuumutatult juba esimese hoidisena. Ta on eriti soositud jookide, kissellide ja küpsetiste toorainena. Jooke valmistades pole vaja varsi koorida, kuna koored annavad mahlale meeldiva punaka värvi.
Kel aias rabarber kasvab, võiks valmistada ka keedist. Et teravat maitset mahendada, võiks kasutada maasikatega (ka kompotis) ja ka sidrun-apelsin muudab rabarbrikeedise eriti maitsvaks. Sügavkülmutamiseks tuleks varred eelnevalt tükeldada, ajada keema ja pärast sõelal nõrutamist panna karpidesse. 
Ilmselgelt on rabarber ka lemmik küpsetiste valmistamises. 

Paljud kardavad rabarberit temas sisalduva oblikhappe tõttu, kuna see seob kaltsiumi ja nii võib tekkida kaltsiumi puudus ja häired kaltsiumiainevahetuses.  Seepärast peaks sellest valmistatud toitude juurde kasutama piima, kohupiima jt kaltsiumirikkaid toiduaineid. Näiteks rabarberikisselle ja -putrusid tuleks süüa piimaga.

Rabarber toidulaual



Basiilik


Basiilik (Ocimum) on üheaastaste taimede perekond huulõieliste sugukonnast. Basiilikute perekonda kuulub 50-60 liiki Aasia ja Aafrika troopikas ja lähistroopikas. 

Basiilik on püstise kasvukujuga,  15–40 cm kõrguseks kasvav üheaastane taim. Läikivatel lehtedel on tugev iseloomulik aroom. Erinevate sortide lehed võivad olla kollakas- või samblarohelised või hoopiski purpursed.
Õitseb juuli - september, roosad õied. 



Valik erinevaid basiilikuliike:

  • Ocimum americanum – ameerika basiilik (kampribasiilik)
    Erinevate basiilikuliikide lehtede erinevused
  • Ocimum basilicum – vürtsbasiilik
  • Ocimum ×citriodorum – sidrunbasiilik
  • Ocimum genovense – genova basiilik
  • Ocimum gratissimum – põõsasbasiilik
  • Ocimum menthifolium – mündilehine basiilik
  • Ocimum minimum – väike basiilik
  • Ocimum tenuiflorum – püha basiilik


Basiiliku kasvatamine

Kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades, kasvab hästi avamaal, aga saab kasvatada ka kasvuhoones. Basiilik on päris hästi kodunenud ka Euroopas, kuigi saab külmakahjustusi juba 5° juures, -10° juures ta hävib.
Sobib kasvatamiseks avamaal, kasvuhoones, rõdukastides, aknalaual pottides.
Basiilik vajab ettekasvatamist, on valgusidaneja.  Avamaale istutatakse juunis. Väga soojalembene.

Kasvutingimuste suhtes  on basiilik nõudlik. Muld peab olema soe, toitaine- ja huumusrikas. Raskel ja õhuvaesel pinnasel ei kasva, sellisel juhul ei aita ka kobestamine. Mulda saab muuta sobivamaks, kui sügisel sisse kaevata turvast või kõdusõnnikut.
 Basiiliku seemned, tärkamine ning kasvamine aias ja poti 


Basiilik ravimi ja toiduainena

Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum) on tuntud maitse- ja ravimtaim. Teda tarvitatakse värskelt ja kuivatatult mitmesuguste toitude, eriti pitsa ja toimatiroogade maitsestamiseks

Vürtsbasiilik sisaldab rohkelt C- ja B5-vitamiini ning palju kasulikke eeterlikke õlisid. Õitsemise eel kogutud võrsed sisaldavad kuni 1,5% eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Sisaldab hulgani park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, loomulikult vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli all on peidus karotenoidid. 

Vahemereäärsetes maades on basiilikut kasutatud ka ravimtaimena, peamiselt seedimise edendamiseks, spasmide leevendamiseks ja vannivette lisatult ergutamiseks. Basiiliku ravivad omadused põhinevad tugevatoimelistes eeterlikes õlides. Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred.
Basiilikut võib tänapäeval leida hingamisteede haiguste ravimiseks mõeldud mikstuuride ja siirupite (nt Broncholytin) koosseisus, kosmeetikumide ja parfüümide tootmisel asendavad basiiliku eeterlikud õlid populaarset reseedalõhna. Basiilikutõmmisega loputamine leevendab igemepõletikku, suu limaskestale tekkinud haavandi paranemist kiirendab haigele kohale pandud värske basiilikuleht.
Uuringud on näidanud, et basiilik pidurdab vähkkasvajate, mikroobide ja viiruste tegevust, lisaks teeb ta inimorganismis tõhusat tööd vabade radikaalide tõrjujana

Aknalauale pandud basiilikutaim või akna kõrvale riputatud ürdikimbuke hoiab kärbsed köögist eemal, hõõguvatele sütele visatud oksakeste lõhn aga peletab sääski.

Basiiliku maitse- ja lõhnabukett on tagasihoidlik ega varjuta teisi.  Seetõttu sobivad selle taime kõrvale mitte ainult Vahemere maades nii soositud juust, tomat ja küüslauk, vaid ka paljud muud toiduained. Tagasihoidlik võiks basiilikuga olla ahjupraadide maitsestamisel, kuid kartuli, kala, seente, segasalatite, hakklihakastmete ja muidugi pastaroogade puhul võib maitsestamine olla julgem. Suurepärase maitse annab basiilikuoksake ka toiduõlile ja naturaalsele äädikale. Kuumadele roogadele lisage basiilik alles taldrikus või pärast anuma pliidilt tõstmist. Parimaks näiteks basiiliku maitse- ja lõhnaomadustest on maailmakuulus pestokaste.
Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel.



Basiilik toidulaual



Kasutatud kirjandus:
Rabarber:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rabarber1
http://www.terviseleht.ee/200124/24_rabarber.php
http://www.rodoaed.ee/rabarberi-kasvatamine-rabarber-kui-kevadekuulutaja/
http://www.eetgoedvoeljegoed.nl/wat-kun-je-doen-met-rabarber/
http://aloearborescens.tripod.com/immagini/depurative/rabarbaro-radice.jpg
http://de.wikipedia.org/wiki/Rhapontik-Rhabarber#mediaviewer/File:Rheum_rhaponticum_A.jpg
http://www.bylands.com/plant/canada-red-rhubarb-rheum-rhabarbarum-canada-red
https://www.pinterest.com/pin/487092515921888752/
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/kuidas-rabarberit-umber-istutada?id=30373579
http://www.thompson-morgan.com/how-to-grow-rhubarb
http://www.gaiagarden.com/turkey-rhubarb-root-powder-dried-herb-bulk-rheum-officinalis.html
http://www.grimmsgardens.com/rhubarb-planting-instructions/
http://www.onehundreddollarsamonth.com/how-to-grow-rhubarb-start-to-finish/

Basiilik:
http://et.wikipedia.org/wiki/Basiilik
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/maitsestamine/klassikalised_v%C3%BCrtsid/13DF6/
http://www.terviseleht.ee/200023/23_basiilik.php
http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/maitsetaimed/vurtsbasiilik
http://www.art.com/products/p14500718529-sa-i6751446/german-basil-a-botanical-plate-from-the-herbarium-by-leonhart-fuchs-1501-66-published-in-basel-1543.htm
http://ideesahver.ee/aed/19C6A/
http://blogi.ee/kerttuaed/category/basiilik/
http://www.kidsonestopshop.co.uk/products/Grow-your-own-basil.html
http://feralkitchen.com/2012/07/23/sunflower-seed-basil-pesto/
http://livingawareness.com/wp-content/uploads/2014/06/Basil-Tea-for-Better-Digestion.png

esmaspäev, 9. veebruar 2015

Püsililled



Püsililledeks (püsikuteks) loetakse rohtseid ilutaimi, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Püsikud kasvatavad igal aastal maapealsed osad, mis ebasoodsal aastaajal enamasti hävivad. Kuna püsililled kasvavad samal koha palju aastaid, siis on neil välja arenenud vastavalt kasvukohale sobilik juurestikutüüp
Püsikute kasvukoha valikul tuleb arvestada eelkõige nende nõudeid valgusele ja mullale.

Püsilillede eeliseks võib lugeda nende pikaealisust. Kui suvelilled tuleb igal aastal uuesti istutada või külvata, siis püsilillepeenar vajab vaid teatud aja järel uuendamist. Seetõttu tuleks püsilillepeenra rajamisel jälgida taimede eluiga. Püsililled on lühiealised (3-5 a.), keskmise elueaga (8-10 a.) ja pikaealised (20+ a.) Lillepeenrale olek mõistlik valida sarnase elueaga taimi, siis saab taimede noorendamist teha kogu peenra ulatuses. 
Püsilillepeenar ei vaja niipalju hoolt kui suvelillepeenar
Püsilillede paljundamine on lihtne.
On püsikuid, mis kasvavad hästi ka varjus, suvelilled on pigem päikeselembesed. Püsiku eelis – leiab ka kõige varjulisemasse aianurka taime.
Püsilillede seas on palju ka kalda- ja veetaimi.


Püsilillede puuduseks võib lugeda selle, et taimed vajavad nn. täiskasvamiseks aega ja esimesel aastal ei näe peenar veel efektne välja.
Samas kes soovib igal aastal vaheldust, võib püsilillepeenar olla oma pikaealisusega pigem miinuseks, kuna on aastast aastasse sama ja taimed ei vahetu.
Püsililled õitsevad lühema perioodi jooksul kui suvelilled, seega tuleb kombineerida erineva õitsemisajaga taimi, et peenar oleks efektne kevadest hilissügiseni.
Püsikud ei pruugi õitseda nii rikkalikult kui suvelilled.

Püsilillede vegetatiivne paljundamine.
Vegetatiivne paljundamine valitakase, kui:

soovitakse saada sordiehtsaid järglasi
soovitakse saada kiiremini õitsvaid taimi
taimed ei anna idanemisvõimelisi seemneid.

Vegetatiivse paljundamise läbiviimiseks on mitmeid võimalusi. Kuna olen ise algaja aiapidaja ja väheste kogemustega, siis allpool lähtun enda kogematusest ja arvamusest.

Kõige lihtsam tundub olevat puhmiku jagamine, risoomiga paljundamine ja sibulillede paljundamine tütarsibulatega.

Puhma jagamisega kaevatakse taim üles aiahargiga, see ei vigasta nii palju juuri. Taime võib jagada väiksemateks osadeks käte, noa või labida abil.
Ka risoomi jagamisega võiksin ma hakkama saada. Taim kaevatakse samuti  aiahargiga üles, seejärel puhastatakse risoomid mullast ja tükeldatakse terava noaga 5-10 cm pikkusteks juppideks. Risoomi külge jäetakse juurmiste lehtede kimp ning juuri. Õie või õisikuvarrega taimed annavad harva uusi taimi, seega poel mõistlik neid kasutada. Terved lehed lõigatakse tagasi 15 cm pikkusteks juppideks.


Võsundutega paljundamine on  väga lihtne. Võsundid eraldatakse emastaimest ja istutatakse kasvukohale. Paljundada võib kevadest septembrini. Maa-aluste võsunditega paljundatakse näiteks suurelehelist brunnerat.

Sibulilledel on kõige lihtsam viis murda emasibula küljest tütarsibulad ja need uuesti kasvukohta istutada.


Paljundamine pistikutega vajaks kogemust ja harjutamist. Algaja aiapidajana ma kindlasti ei ole õnnestumisprotsendi suuruses väga optimistlik. Õige lõikamine ja juurdumisprotsess vajab rohkem tööd ja tähelepanu.




Kuiva pinnase taimed

Liigniiskes kasvavad taimed
Poolvarju taimed

Varju taluvad taimed

Sibulilled, mis sobivad hosta, helmikpöörise ja tiarellidega


Kasutatud pildid:
Kuiv pinnas

poolvari

Vari

Liigniiske
http://www.fotohanc.com/displayimage.php?album=30&pos=286

Sibulilled hosta, helmikpööriste ja tiarellidega
http://www.aiamaailm.ee/varia/2681-koerahammas-dens-canis.html
http://www.aiamaailm.ee/hispaania-ebahuatsint/1523-hispaania-ebahuatsint-valge.html
http://www.aiamaailm.ee/laugud/2631-lauk-beau-regard.html
http://www.aiamaailm.ee/narmastulbid/2791-tulp-honeymoon.html
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1446&product_cat_id=61
http://aia-asterix.blogspot.com/2012/06/priimulad-turumutilt-tiarell-holmine.html





pühapäev, 8. veebruar 2015

Sõnajalad

Sõnajalad on eostaimed, mis taluvad hästi erinevaid kasvutingimusi. Sõnajalad on aias asendamatud varjulisemate või lausa pimedate aiasoppide haljastamises. Samas on mõned liigid ka valguslembesed.

Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega:

eelised:
enamus sõnajalgu taluvad hästi varju
kahjurid ega haigused neid ei kahjusta
ei nõua erilist hoolt
on dekoratiivsed
soodsates tingimustes võib kasvada kümneid aastaid
ei vaja spetsiaalset väetamist

puudused:

ei õitse
ei armasta keskäevast päikest
võivad tärgata hilja, alles juuni teises pooles
põuaperioodil vajavad kastmist
noore sõnajala juured on nõrgad ja vigastatud juurtega taimed võivad juurduda halvasti
talvehaljad liigid vajavad varjutamist kevadise päikese eest


Sõnajalapeenar on pigem üks suurem ala krundi piiril. Otsene päikesevalgus sinna ei paista, seal kasvavad suured puud ning nende alune vajab haljastamist.
Muld on niiske.
 




Harilik laanesõnajalg
Matteuccia struthiopteris

↑100 cm
↔ 80 cm
Dekoratiivne Juuni-oktoober


Nipponi naistesõnajalg
Athyrium niponicum var. pictum

↑ 30-38 cm
↔   50 cm
Dekoratiivne Juuni-oktoober


Ogane astelsõnajalg
Polystichum aculeatum

↑ 70-90 cm
Dekoratiivne juuni-oktoober, talvehaljas


Mitmeõieline-kuutõverohi

Polygonatum multiflorum


↑ 80 cm
↔ 25 cm
Õitseb mais


Arendsi astilbe 'Weisse Gloria'
Astilbe x arendsii 'Weisse Gloria'

↑ 60-70 cm
7-9 taime m2
Õitseb juuli-august


Hosta
Sinihall hosta 'Elegans'

↑ 60-80 cm
↔ 90 cm
Dekoratiivne mai-oktoober,


Lumi-piiphein Luzula nivea

↑ 60 cm
Õitseb juuli-august


Ainuroog 
'Aureola'
Hakonechloa macra 'Aureola'

↑ 50 cm


Dekoratiive juuni-oktoober


Suurelehilne brunnera
"Jack Frost"
Brunnera macrophylla "Jack Frost"

↑ 30 cm
 3-4 taime m2
Õitseb mai-juuni, dekoratiivne mai-oktoober


Harilik metspipar
Asarum europaeum

↑ 5-10 cm
↔  20 cm
Dekoratiivne aprill kuni oktoober



Harilik lumikelluke
Galanthus
↑ 10-15 cm
Istutuskaugus 5 cm
Õitseb veebruar-märts


 


 






Kasutatud kirjandus:
http://ak.rapina.ee/katrinu/Paljundamine/assets/player/KeynoteDHTMLPlayer.html#15
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=134

http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/s%C3%B5najalad/athyrium_niponicum_metallicum_nipponi_naistes%C3%B5najalg_metallicum.html
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=9631
http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/brunnera.htm
http://www.garden.ee/?m1=57&scat=3&prod=645
http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_laanes%C3%B5najalg#mediaviewer/File:Jonpapartis001.JPG
http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=1341
http://www.hansaplant.ee/pic.php?id=2546&catb=1
http://www.esveld.nl/htmldia/p/poodor.php
http://карнавалцветов.рф/products/7540200#img-14552218.18afx40bt0.jpg?1
https://www.rightplants4me.co.uk/content/plant?PlantID=803&LatinName=Hosta%2520sieboldiana%2520var.%2520elegans
http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=842
http://www.whiteflowerfarm.com/23920-product.html
http://www.pacificbulbsociety.org/pbswiki/index.php/LegacyBulbsFive