Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste
hulka kuuluvad botaaniliselt ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse
kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised (nt.piiphein), lõikheinalised (nt. tarn) ja hundinuialised (nt. hundinui). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.
Tihti kasvavad kõrrelised
toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist
kasvukohta. Varjus või poolvarjus kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja
lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas ja taluvad varju. Rammusas mullas aga
hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres.
Sellised on näiteks hundinuiad ja siidpöörised.
Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on
kõrrelistel enamasti silindriline,
sõlmevahedes õõnes, tarnadel ka kolmekandilised ja õõneta, nõrgalt
eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse
tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise
haabitusega liike, näiteks suur
parthein ja amuuri
siidpööris. Lehed vahelduvad ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on
koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on väikesed ja tavaliselt silmapaistmatud.
Joonis 2. Hulgaõieline pööris.
(Amuuri siidpööris, Miscanthus sacchariflorus)
Kõrrelisi kasutatakse aias veekogude ääres, lilleanumates, püsilillepeenrates ja soolotaimena istutusaladel. Nad on armastatud taimed, sest vajavad vähe hoolt, taluvad päikest ja põuda, on leplikud mullastiku suhtes ja selle kõige juures väga dekoratiivsed.
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi
paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid
taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad
kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga
suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette
võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga 2 või 3 aasta järel. Kevadel ja suve esimesel
poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine paljundamise aeg on sobivam, sest sügisese jagamise
korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda.
Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus.
Võsundiliste kõrreliste korral on jagamaine lihtne viis paljundamiseks.
Võsundiliste kõrreliste korral on jagamaine lihtne viis paljundamiseks.
Jagamiseks
kaevatakse taim üles ja jagatakse käte abil väiksemateks osadeks. Suurte kõrreliste puhul tuleb samuti taim üles kaevata, kuid selle jagamiseks kasutada kas nuga või labidat.
Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sinna mahuksid. Taime ei tohi istutada sügavamale, kui ta enne kasvas.
Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sinna mahuksid. Taime ei tohi istutada sügavamale, kui ta enne kasvas.
Vegetatiivset paljundamist
kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks Hiina
siidpööris 'Gracillimus' ja
Teravaõiene kastik 'Karl Foerster´), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel
taimedel ei esine.
Generatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise
suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada.
Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna
nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel
tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust (nt. paruktarn). Samuti
võivad seemned idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale
mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja kanaari paelrohi. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti kevadel, mais juunis avamaale, kasvukohale. Võib külvata ka kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles
pärast kevadiste öökülmade möödumist, juunikuus.
Joonis 3.
Üheaastane kõrreline, Jänesesaba, Lagurus ovatus
Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline, Teravaõieline kastik, Calamagrostis acutiflora `Karl Foerster`
Kasutatud kirjandus:
õpetaja materjalid
http://efloora.ut.ee/TBA-loodus/keys/305.html
http://plantsgallery.blogspot.com/2008/06/koeleria-glauca-strzplica-sina.html
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/8/miscanthus-sacchariflorus-amuuri-siidpooris-168
http://www.thompsonmorgan.ca/product/Grasses-Lagurus-ovatus
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1053
Plakatitel kasutatud pildid:
http://tistoupaevaraamat.blogspot.com/2014/07/lavendliaed-pohja-eesti-rannikul.html
http://www.outsidepride.com/seed/ornamental-grass/lagurus-ovatus-ornamental-grass.html
http://b-and-t-world-seeds.com/cartall.asp?species=Lagurus%20ovatus%20Nanus%20Bunny%20Tails%20cs&sref=404371
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar