Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad botaaniliselt ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised (nt.piiphein), lõikheinalised (nt. tarn) ja hundinuialised (nt. hundinui). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta. Varjus või poolvarjus kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas ja taluvad varju. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks hundinuiad ja siidpöörised.

Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, tarnadel ka kolmekandilised ja õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja sõlmevahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedapuhmikulisi ja hõredapuhmikulisi põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks suur parthein ja amuuri siidpööris. Lehed vahelduvad ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või -pööristeks. Õied on väikesed ja tavaliselt silmapaistmatud.

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk (Vesihaljas aguhein Koeleria glauca.)

 Joonis 2.  Hulgaõieline pööris.

(Amuuri siidpööris, Miscanthus sacchariflorus)

Kõrrelisi kasutatakse aias veekogude ääres, lilleanumates, püsilillepeenrates ja soolotaimena istutusaladel. Nad on armastatud taimed, sest vajavad vähe hoolt, taluvad päikest ja põuda, on leplikud mullastiku suhtes ja selle kõige juures väga dekoratiivsed.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga 2 või 3 aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine paljundamise aeg on sobivam, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. 
Võsundiliste kõrreliste korral on jagamaine lihtne viis paljundamiseks.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jagatakse käte abil väiksemateks osadeks. Suurte kõrreliste puhul tuleb samuti taim üles kaevata, kuid selle jagamiseks kasutada kas nuga või labidat. 
Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sinna mahuksid. Taime ei tohi istutada sügavamale, kui ta enne kasvas.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks Hiina siidpööris 'Gracillimus' ja Teravaõiene kastik 'Karl Foerster´), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust (nt. paruktarn). Samuti võivad seemned idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja kanaari paelrohi. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti kevadel, mais juunis avamaale, kasvukohale. Võib külvata ka kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juunikuus.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, Jänesesaba, Lagurus ovatus

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, Teravaõieline kastik, Calamagrostis acutiflora `Karl Foerster`

   

  

Kasutatud kirjandus:
õpetaja materjalid
http://efloora.ut.ee/TBA-loodus/keys/305.html
http://plantsgallery.blogspot.com/2008/06/koeleria-glauca-strzplica-sina.html 
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/8/miscanthus-sacchariflorus-amuuri-siidpooris-168
http://www.thompsonmorgan.ca/product/Grasses-Lagurus-ovatus
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1053

 



 




Plakatitel kasutatud pildid:
http://tistoupaevaraamat.blogspot.com/2014/07/lavendliaed-pohja-eesti-rannikul.html
http://www.outsidepride.com/seed/ornamental-grass/lagurus-ovatus-ornamental-grass.html
http://b-and-t-world-seeds.com/cartall.asp?species=Lagurus%20ovatus%20Nanus%20Bunny%20Tails%20cs&sref=404371