Multšid
Multši all mõistetakse taimede
kasvupinnasele või- substraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Selle
eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning juurestiku külmakaitse
külmal perioodil. Mõnel määral vähendavad multšid ka umbrohtumist ning toimivad
ka pinnaseparandajana. Samuti kasutatakse neid dekoratiiveesmärkidel.
Multšide kasutamist peetakse nii aiakujunduses
kui ka linnahaljastustes peaaegu normiks.
Siiski tuleb arvestada, et multšimise positiivne mõju avaldub vaid selle
õiges kasutamises.
 |
| Multšitud puualune |
Multše saab klassifitseerida
materjali ja kasutusotstarbe järgi.
Multšid jagunevad materjalide
näitel alljärgnevateks:
orgaanilised multšid , mineraalsed multšid, sünteetilised kiled, ja kombineeritud
multšid.
Orgaanilised on näiteks
peenestatud männikoor, turvas ja turbagraanulid, puiduhake, kompost, põhumatid.
Mineraalsed graniitkillustik, kergkruus, dekoratiivkivid, liiv, merekarbid.
Sünteetilised kiled on erinevad geotekstiilid, maasikakile ja peenravaip.
Kombineeritud on geotekstiilid koos mineraalsete või orgaaniliste
materjalidega.
Kasutusotsrabe järgi jagunevad
multšid dekoratiivmultšideks, istutusala – ja pargimultšideks, maastiku – ja
rajatisemultšideks, tarbeaiamultšideks ja eriotstarbelisteks multšideks.
Orgaanilised multšid
Orgaanilised
multšid parandavad mulla niiskusesisaldust, pärsib umbrohukasvu, vähendab suuri
mullatemperatuuride kõikumist, mis omakorda tekitab taimedele stressi. Alandab
tallamisest tekkivat mulla tihenemist, samuti varustab taimi orgaanilise
väetisega ning aktiviseerib mulla elutegevust t ja meelitab
ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide
paljunemiseks.
Multši laotatakse umbes 7 cm
paksuse kihina, puutüvede ümbrusesse jäetakse 10 cm vaba raadius, kasvupinnas
peab olema laotamise hetkel piisavalt niiske.
Orgaaniliste multšide alla ei ole peenravaiba kasutamine
soovitatav.
Selle asemel võib multši alla panna vanu ajalehti, nii takistab see umbrohu kasvamist.
 |
| Multši alla pandud vanad ajalehed |
Peenestatud koorepuru
Koorepuru on kõige enam levinud
orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või ka dekoratiivse kattena muu
orgaanilise või sünteetilise multši peal. Dekoratiivse katte korral piisab
3-4cm paksusest koorepurukihist, ainult koorepuruga multšikihi paksus olema 5-7
cm.
Taimede juurekael jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid kõdunevad. Vana multši võib täielikult mulda kaevata või vajadusel riisudes eemaldada. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.
Taimede juurekael jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid kõdunevad. Vana multši võib täielikult mulda kaevata või vajadusel riisudes eemaldada. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.
Püsilillepeenrasse sobib peenema
fraktsiooniga koorepuru, piisab 5cm kihist.
Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru. Kihi paksus võiks olla min 7cm.
Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru. Kihi paksus võiks olla min 7cm.
 |
| Kooremultš |
Turvas ja turbagraanulid
Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksuseks 8-10 cm. Granuleerimata turba miinuseks on tema kergus, läbikuivades kannab tuul selle laiali.
Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Multšides jäetakse taimede juurekael vabaks.
Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksuseks 8-10 cm. Granuleerimata turba miinuseks on tema kergus, läbikuivades kannab tuul selle laiali.
Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Multšides jäetakse taimede juurekael vabaks.
 |
| Turbamultš |
Puiduhake
Hakkemultši kasutamine annab
palju võimalusi aiakujunduse seisukohast, kuna võimaldab kasutada erinevat
tooni haket. See võimaldab luua erinevaid mustreid. Toonimata hake mõjub
looduslähedaselt ja kasutatakse sarnaselt kooremultsiga, toonitud hakkemultši
puhul on oluline, et toonimiseks kasutatud värvid on loodussõbralikud.
 |
| Värviline puiduhake |
Muruniide
Multšikihi paksus 2,5-3cm, kuna
paksem kiht ei lase enam õhku läbi. Sobib hästi viljapõõsaste alla.
 |
| Muruniide |
Puulehed
Peenestatud puulehed laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või vajadusel eemaldatakse riisudes.
Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda.
Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist.
Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavaliselt eelnevalt kompostitakse.
Peenestatud puulehed laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või vajadusel eemaldatakse riisudes.
Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda.
Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist.
Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavaliselt eelnevalt kompostitakse.
 |
| Multšimine puulehtedega |
Mineraalsed multšid
Mineraalsed multšid sobivad hästi suuremate pindade kujundamiseks.
Kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše, on võimalik kujundada
erinevaid geomeetrilisi mustreid. Mineraalsete multšide alla tuleb laotada
peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist. Multši
laotatakse umbes 7 cm paksuse kihina, puutüvede ümbrusesse jäetakse 10 cm vaba
raadius, kasvupinnas peab olema laotamise hetkel piisavalt niiske.
 |
| Valik mineraalsed multše |
Multš
|
Kus kasutada
|
Millal kasutada
|
Miks kasutada
|
Lehemuld
|
Külviridadele. Peenardele taimede vahele.
|
Enne külvi. Kasvuajal, kui muld soojenenud.
|
Parandab mulla struktuuri ja veega varustatust.
|
Kompost
|
Tarbetaimedele, istutusaladele,
|
Tarbetaimedele kogu kasvuperioodil. Istutusaladele
kevadel.
|
Lisab toitained. Parandab struktuuri ja veevarustust.
|
Kõdusõnnik
|
Rohket pealeväetamist vajavatele taimedele.
|
Aktiivsel kasvuperioodil, enamasti kevadel.
|
Toimib lämmastikurikka pealtväetisena. Parandab mulla
struktuuri, veevarustust ja õhutatavust. Rikastab mikroorganismidega.
|
Puiduhake ja koorepuru
|
Istutusaladele. Teeradade katmiseks parkmetsades.
Mänguväljakute kattematerjalina.
|
Igal ajal, kuid istutusaladel mitte enne mulla
soojenemist.
|
Dekoratiiveesmärgil. Hoiab mullaniiskust, vähendab
umbrohtumist. Kaitseb tallatavaid pindasid; on elastne ning kaitseb põrutuste
eest radadel ja mänguväljakutel.
|
Komposteeritud koor
|
Puude ja põõsaste ( eriti hapulembeste) alla
|
Igal ajal, kuid mitte enne mulla soojenemist.
|
Dekoratiiveesmärgil. Hoiab mullaniiskust, vähendab
umbrohtumist.
|
Mineraalsed multšid
|
Jalgradadele. Puude-põõsaste ja rohttaimede alla.
Kiviktaimlasse. Kõrreliste istutusalasse.
|
Igal ajal, kuid istutusaladel mitte enne kevadist mulla
soojenemist.
|
Dekoratiiveesmärgil. Vähendab umbrohtumist. Drenaažiks.
|
Sünteetilised multšid, geosünteedid
Geosünteedid jagatakse:
• geotekstiilid,
• geovõrgud,
• geomembraanid,
• geosünteetilised savivahekihid ja
• geokomposiidid.
Geotekstiil peab olema termiliselt ühendatud, olema põimimata või põimitud, bioloogiliselt mittelagunevast sünteetilisest kiudainest ning olema piisavalt vastupidav.
Geotekstiilid on oluliselt tugevamad ja vastupidavamad mullas leiduvate keemiliste ühendite suhtes. Saadaval on filterkangas ja juuretõkkekangas, mis ei kõdune ega mädane, lasevad läbi vett ja õhku.
Filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks, samuti tugevdab varisemisohtlikke piirkond. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Filterkanga kasutamine on põhimõtteliselt ühekordne.
Paigaldamine: ehituslik maa-ala puhastatakse puudest ja kändudest ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.
 |
| Filterkangas ja selle kasutusvõimalused |
Paigaldamine: puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika. Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu.
 |
| Juuretõkkekanga kasutamisjuhend |
Peenravaip on
vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev
polüpropüleenkangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab
umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib
kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.
Paigaldamine:
Tasandatud ja umbrohtudest puhastatud istutusala katta peenravaibaga. Servad kaevake maasse või katke äärekivide, palkide või mätastega. Asetage taimed peenravaibale ja lõigake kattesse istutatavast taimest veidi suuremad ristlõiked. Tõstke lõikeservad üles ja kaeva istutusauk. Pärast istutust vajutage kanga ääred taime varre ümber kokku. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta puukoore puru, killustiku või muu dekoratiivse multšiga.
Tasandatud ja umbrohtudest puhastatud istutusala katta peenravaibaga. Servad kaevake maasse või katke äärekivide, palkide või mätastega. Asetage taimed peenravaibale ja lõigake kattesse istutatavast taimest veidi suuremad ristlõiked. Tõstke lõikeservad üles ja kaeva istutusauk. Pärast istutust vajutage kanga ääred taime varre ümber kokku. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta puukoore puru, killustiku või muu dekoratiivse multšiga.
 |
| Maasikataimed peenravaibaga istutusalal |
Tekstiilmultš e. multšiloor on kerge pinnakattematerjal.
Vastupidavus olenevalt kasutuskohast 5-6 aastat. Mustakiuline
polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas
leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ning
noorte taimede juurdumise soodustamiseks, kuna hoiab pinnase niiske ja soojana.
Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks
drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.
Paigaldamine: kangas laotatakse
ettevalmistatud pinnasele ja lõigatakse terava noaga istutusaugud. Servad
kinnitatakse kas mulla või spetsiaalse kinnitushargiga. Haljastuses võib
taimede ümbruse katta koorepuru või kiviklibuga. Tekstiilmultši kare pind
takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.
 |
| Tekstiilmultšiga istutusala |
Katteloor on õhuke valge polüpropüleenist kangas külmaõrnade taimede kaitseks. Samuti aitab katteloori kasutamine pikendada taimede võimalikku kasvuperioodi, seega saada varajasemat saaki. Katteloor aitab stabiliseerida öise ja päevase õhutemperatuuri kõikumisi.
 |
| Katteloor maas |
Pakasekaitsekangas ehk külmakate Pakasekangas on taimele nagu kasukas, mille külmaga paned selga ja soojaga võtad ära, kaitseb külmaõrnu taimi pakase- ja kevadpäikese kahjustuse eest. See on justkui XXI sajandi moodne tekk taimele. Kangas on valmistatud puuvilla ja sünteetilise kiu segust, meenutades veidi viltriiet. On alternatiiv kuuseokstele. Kuiv kangas on imekerge ja hästi soojapidav. Kuivana laseb ta õhku läbi, ning kuna õhk liigub, pole seenhaigustel arenemiseks tingimusi. Märg, vettinud kangas muutub aga raskeks ja kaotab soojustusvõime. Siis tuleb ta maha võtta ja ära kuivatada.
Kangas
asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa on
jäätunud. Kangas eemaldatakse pärast mullapinna sulamist. Pärast kanga
eemaldamist ja kuivatamist asetada see kuiva kohta ja säilitada järgmise
talveni. Kangas laseb läbi õhku ja kaitseb ka jahukaste eest.
Vastupidav mehhaanilistele mõjutustele ja UV-kiirtele. Pakasekaitse
kangas on u. 4 mm paks vilt-kiudkangas. Kaal u. 300 g/m2.
Kasutamine: Pakasekangas ei tohi olla otse
vastu taime. Kangas pange toestusele nii, et alla jääb õhku. Üles ja
alla tehke väikesed õhutusavad, sest liikuv õhk viib välja niiskuse ja
hoiab kanga kuivana. Kangas sättige kohale alles siis kui maa on külmunud ja miinuskraade püsivalt 10−15.
 |
| Pakasekanga kasutamine |
Varjutuskangast kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini. Varjutuskangas on UV-kindel. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli.
Kasutamine: Sügisel liiga vara taimi
kinni katta pole õige, sest taim kasutab veel valgust ning katmine
häirib talveks valmistumist. Asjatundjad soovitavad juba jaanuari lõpus
katted peale panna, veebruaris on selleks aga küll juba ülim aeg. Veebruaris varjutuskangast sättides jälgige eriti hoolikalt, et ladvad ja uued kasvupungad saaksid kaetud. Mässige
ümber puu kohe mitu keerdu. Materjal siduge puu ümber kinni nööriga.
Kuna külmaga on puit rabe, olge hästi ettevaatlik võra kokku tõmbamisel.
Väiksematele puudele on kangast lihtsam asetada siis, kui tegite
sügisel nende ümber tugiraamid. Tugiraam on hea ka selle poolest, et
kangale langenud lume raskus ei vigasta oksi. Hiljem lumega pole karkassi enam
võimalik paigaldada, sest lumi on paks ja maapind külmunud.
Varjutuskangad eemaldage kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teisel poolel või isegi mai algul.
Ise ei ole eelnevalt multšimisega kokku puutunud. Niipalju tean, et maasikapeenrale tasub peenravaip panna, olen tuttavatel näinud ja toimib.
Endale hakkan alles haljastust rajama. Suure tõenäosega saab olema erinevaid istutusalasid ja kindlasti kasutan ka multši. Millist, eks selgub hiljem. Aga sooviksin maja äärde mineraalmultši ja suuremate alade katmiseks peenestatud koorepuru. Millist mineraalmultši, sõltub suuresti sinna istutatavatest taimedest. Aluskattena kasutaksin peenravaipa mineraalmultši puhul, see on vastupidavam kui tekstiilmultš.
Väga külmaõrnade taimede puhul varuksin kindlasti majapidamisse pakasekangast, et neid käreda külmaga katta.
Väetised jagunevad mineraalväetisteks ja orgaanilisteks väetisteks.
Omad plussid ja miinused on nii orgaanilistel kui mineraalväetistel. Pole olemas õiget või valet väetist, lihtsalt mõni väetis sobib konkreetsele aiale ning aednikule paremini kui teine.
Nii orgaanilised kui mineraalväetised annavad taimedele kasvuks vajalikke toitaineid. Ühe või teise eelistamine oleneb juba konkreetsetest vajadustest.
Orgaanilised ehk looduslikud väetised
Orgaaniline väetis koosneb erinevate organismide jäänustest või nende elutegevuse tagajärjel tekkinud ainetest. Orgaanilise väetise puhul asuvad mullas leiduvad mikroorganismid väetises leiduvat taimset materjali lagundama ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele kergesti kättesaadavaks.
Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest toitained vabanevad aegamööda. Ühtlasi tähendab see, et toitained on sel juhul saadaval pikema perioodi jooksul ning väetama ei pea nii sageli kui mineraalväetiste puhul. Kuna orgaanilised väetised parandavad mulla võimet hoida vett ja toitaineid, võib öelda, et tegu on mullaparandajatega. Samuti aitab orgaanilise väetise kasutamine vähendada sademetest ning tuulest põhjustatud erosiooni ja pinnase pragunemist. Orgaanilised väetised lisavad mulda rohkem looduslikke toitaineid, toidavad pinnases leiduvaid olulisi mikroobe ning parandavad mulla struktuuri.
Samas on need tuntud ka oma halva lõhna poolest. Paljud orgaanilised väetised vabastavad toitaineid üsna aeglaselt ning seepärast võivad lilled ja muud taimed enne orgaanilise materjali lõplikku lagunemist toitainete puuduse käes kannatada. Kuna orgaanilised väetised sisaldavad kolme põhilist toitainet (lämmastikku, fosforit ja kaaliumi) üsna vähesel määral, tuleb väetisi sageli suures koguses kasutada, et taimed kõik vajalikud ained ikka kätte saaksid.
Hästilagunenud laudasõnnik ja küps kompost ei anna väga palju toitaineid, küll on aga head mullaparandajad.
Taimede puhul, mis ei kasva väga tugevalt, on orgaanilise väetisega töötlemine või katmine piisav. Jõudsalt kasvavatel taimedel on siiski vaja rohkem toitaineid.
Orgaaniliste väetiste hulka kuuluvad sõnnik, kompostid, virts, raba- ja madalsooturvas, tiigi- ja järvemuda, mereadru, haljasväetis (toores taimne mass, mis väetamise otstarbel küntakse mulda), tapajäätmed (vere-, sarve ja kondijahu).
Olemas on ka kiiretoimelisi orgaanilisi väetisi, kus olulised toitained on taimede jaoks koheselt omastatavad – nahkhiire guaano (merelindude ja nahkhiirte väljaheidete üldine nimetus), kalajahu ning vermikompost (vihmaussi sõnnik).
Mineraalsed ehk anorgaanilised väetised
Mineraalväetis sisaldab ainult toitaineid, sel ei ole mõju mullastruktuurile ja elule mullas. Pikaaegne sünteetiliste lisandite kasutamine mõjub lausa vastupidiselt ning kaotab ära mullas elutsevad kasulikud mikroobid. Selle vältimiseks segatakse mulda sageli mitmesugust orgaanilist materjali nagu sõnnikut või kompost.
Taim vajab toitu kasvamiseks ja õitsemiseks. Kolm tähtsaimat elementi taime hea arengu jaoks on lämmastik, fosfor ja kaalium. Lämmastik stimuleerib kasvamist, fosfor on hea õite ja viljade ning tervete juurte ja mugulate jaoks. Kaalium stimuleerib uute lehtede kasvu, ka vajab taim seda vee- ja toitainete transpordiks.
Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.
Liigne mineraalväetiste kasutamine võib viia pinnase sooldumiseni ning see omakorda mõjub taimedele kahjulikult. Sünteetilisi mineraalväetisi toodetakse fossiilkütustest.
Mineraalväetised kandsid kunagi nime kunstväetis, mis reedab, et väetis on saadud maavaradest, sünteetiliselt või tööstusjäätmeist.
Tinglikult loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslik orgaaniline väetusaine karbamiid.
Mineraalväetised jagunevad toiteelementide sisalduse järgi:
1. Lihtväetised sisaldavad põhiliselt vaid üht taimetoiteainet näiteks fosforit, lämmastikku jne.
2. Kompleksväetised, mis sisaldavad kahte või rohkem taimetoiteainet
näiteks kaalium nitraat, ammofoss, nitrofoska, foskamiid.
Kolme põhitoiteelemendiga (N,P,K) kompleksväetist nimetatakse sageli ka täisväetiseks.
Kompleksväetiste kasutamise eeliseks on asjaolu, et need sisaldavad hulga erinevaid toiteelemente ja vähem ballastainet, olles kontsentreeritumad ja tõhusamad. Kompleksväetised võimaldavad täpsemat väetamist, kulutuste vähendamist väetiste külvil ja transpordil.
Kompleksväetiste nimetuse alla mahuvad:
* liitväetised – keemiline ühend, mis sisaldab mitut taimetoiteainet ( N: kaaliumnitraat). Need on väetised, mille molekuli kuulub mitu toiteelementi. Näiteks kaaliumnitraat, kaalium-naatrium-nitraat, Kemira Cropcare 10-10-20.
Liitväetiste korral sisaldab iga väetise osake (graanul) kõiki väetistes olevaid elemente. Elemendid igas väetise osakeses on sellises vahekorras nagu on kogu väetises olevate elementide vahekord.
* kombineeritud väetised - on mitme keemilise ühendi segud, mis on saadud ühtses tootmisprotsessis (N: nitrofoska,).
* väetisegud e. seguväetised – saadakse kas ühekülgsete väetiste omavahelisel mehaanilisel segamisel või keemilise erimenetlusega, kus kõik väetises olevad toiteelemendid on igas graanulis, mis annab väetamisel ühtlasema ja parema tulemuse.
Varjutuskangad eemaldage kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teisel poolel või isegi mai algul.
 |
| Varjutuskanga kasutamise näidis |
Ise ei ole eelnevalt multšimisega kokku puutunud. Niipalju tean, et maasikapeenrale tasub peenravaip panna, olen tuttavatel näinud ja toimib.
Endale hakkan alles haljastust rajama. Suure tõenäosega saab olema erinevaid istutusalasid ja kindlasti kasutan ka multši. Millist, eks selgub hiljem. Aga sooviksin maja äärde mineraalmultši ja suuremate alade katmiseks peenestatud koorepuru. Millist mineraalmultši, sõltub suuresti sinna istutatavatest taimedest. Aluskattena kasutaksin peenravaipa mineraalmultši puhul, see on vastupidavam kui tekstiilmultš.
Väga külmaõrnade taimede puhul varuksin kindlasti majapidamisse pakasekangast, et neid käreda külmaga katta.
Väetised
Väetised jagunevad mineraalväetisteks ja orgaanilisteks väetisteks.
Omad plussid ja miinused on nii orgaanilistel kui mineraalväetistel. Pole olemas õiget või valet väetist, lihtsalt mõni väetis sobib konkreetsele aiale ning aednikule paremini kui teine.
Nii orgaanilised kui mineraalväetised annavad taimedele kasvuks vajalikke toitaineid. Ühe või teise eelistamine oleneb juba konkreetsetest vajadustest.
Orgaanilised ehk looduslikud väetised
Orgaaniline väetis koosneb erinevate organismide jäänustest või nende elutegevuse tagajärjel tekkinud ainetest. Orgaanilise väetise puhul asuvad mullas leiduvad mikroorganismid väetises leiduvat taimset materjali lagundama ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele kergesti kättesaadavaks.
Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest toitained vabanevad aegamööda. Ühtlasi tähendab see, et toitained on sel juhul saadaval pikema perioodi jooksul ning väetama ei pea nii sageli kui mineraalväetiste puhul. Kuna orgaanilised väetised parandavad mulla võimet hoida vett ja toitaineid, võib öelda, et tegu on mullaparandajatega. Samuti aitab orgaanilise väetise kasutamine vähendada sademetest ning tuulest põhjustatud erosiooni ja pinnase pragunemist. Orgaanilised väetised lisavad mulda rohkem looduslikke toitaineid, toidavad pinnases leiduvaid olulisi mikroobe ning parandavad mulla struktuuri.
Samas on need tuntud ka oma halva lõhna poolest. Paljud orgaanilised väetised vabastavad toitaineid üsna aeglaselt ning seepärast võivad lilled ja muud taimed enne orgaanilise materjali lõplikku lagunemist toitainete puuduse käes kannatada. Kuna orgaanilised väetised sisaldavad kolme põhilist toitainet (lämmastikku, fosforit ja kaaliumi) üsna vähesel määral, tuleb väetisi sageli suures koguses kasutada, et taimed kõik vajalikud ained ikka kätte saaksid.
Hästilagunenud laudasõnnik ja küps kompost ei anna väga palju toitaineid, küll on aga head mullaparandajad.
Taimede puhul, mis ei kasva väga tugevalt, on orgaanilise väetisega töötlemine või katmine piisav. Jõudsalt kasvavatel taimedel on siiski vaja rohkem toitaineid.
Orgaaniliste väetiste hulka kuuluvad sõnnik, kompostid, virts, raba- ja madalsooturvas, tiigi- ja järvemuda, mereadru, haljasväetis (toores taimne mass, mis väetamise otstarbel küntakse mulda), tapajäätmed (vere-, sarve ja kondijahu).
 |
| Kompost |
Olemas on ka kiiretoimelisi orgaanilisi väetisi, kus olulised toitained on taimede jaoks koheselt omastatavad – nahkhiire guaano (merelindude ja nahkhiirte väljaheidete üldine nimetus), kalajahu ning vermikompost (vihmaussi sõnnik).
 |
| Vihmaussi sõnnik |
Mineraalsed ehk anorgaanilised väetised
Mineraalväetis sisaldab ainult toitaineid, sel ei ole mõju mullastruktuurile ja elule mullas. Pikaaegne sünteetiliste lisandite kasutamine mõjub lausa vastupidiselt ning kaotab ära mullas elutsevad kasulikud mikroobid. Selle vältimiseks segatakse mulda sageli mitmesugust orgaanilist materjali nagu sõnnikut või kompost.
Taim vajab toitu kasvamiseks ja õitsemiseks. Kolm tähtsaimat elementi taime hea arengu jaoks on lämmastik, fosfor ja kaalium. Lämmastik stimuleerib kasvamist, fosfor on hea õite ja viljade ning tervete juurte ja mugulate jaoks. Kaalium stimuleerib uute lehtede kasvu, ka vajab taim seda vee- ja toitainete transpordiks.
Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.
Liigne mineraalväetiste kasutamine võib viia pinnase sooldumiseni ning see omakorda mõjub taimedele kahjulikult. Sünteetilisi mineraalväetisi toodetakse fossiilkütustest.
Mineraalväetised kandsid kunagi nime kunstväetis, mis reedab, et väetis on saadud maavaradest, sünteetiliselt või tööstusjäätmeist.
Tinglikult loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslik orgaaniline väetusaine karbamiid.
Mineraalväetised jagunevad toiteelementide sisalduse järgi:
1. Lihtväetised sisaldavad põhiliselt vaid üht taimetoiteainet näiteks fosforit, lämmastikku jne.
Lihtväetised rühmitatakse elementide sisalduse alusel järgmiselt:
Makroväetised - need sisaldavad makroelementi. Näiteks ammooniumnitraat - sisaldab lämmastikku.
Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks.
Mikroväetised - Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks - sisaldab boori.
Mikroväetiseid nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor-, vask-, tsink- jne väetisteks.
Makroväetised - need sisaldavad makroelementi. Näiteks ammooniumnitraat - sisaldab lämmastikku.
Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks.
Mikroväetised - Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks - sisaldab boori.
Mikroväetiseid nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor-, vask-, tsink- jne väetisteks.
 |
| Lämmastikväetis kaltsiumiga, vedelväetis |
Kolme põhitoiteelemendiga (N,P,K) kompleksväetist nimetatakse sageli ka täisväetiseks.
Kompleksväetiste kasutamise eeliseks on asjaolu, et need sisaldavad hulga erinevaid toiteelemente ja vähem ballastainet, olles kontsentreeritumad ja tõhusamad. Kompleksväetised võimaldavad täpsemat väetamist, kulutuste vähendamist väetiste külvil ja transpordil.
Kompleksväetiste nimetuse alla mahuvad:
* liitväetised – keemiline ühend, mis sisaldab mitut taimetoiteainet ( N: kaaliumnitraat). Need on väetised, mille molekuli kuulub mitu toiteelementi. Näiteks kaaliumnitraat, kaalium-naatrium-nitraat, Kemira Cropcare 10-10-20.
Liitväetiste korral sisaldab iga väetise osake (graanul) kõiki väetistes olevaid elemente. Elemendid igas väetise osakeses on sellises vahekorras nagu on kogu väetises olevate elementide vahekord.
* kombineeritud väetised - on mitme keemilise ühendi segud, mis on saadud ühtses tootmisprotsessis (N: nitrofoska,).
* väetisegud e. seguväetised – saadakse kas ühekülgsete väetiste omavahelisel mehaanilisel segamisel või keemilise erimenetlusega, kus kõik väetises olevad toiteelemendid on igas graanulis, mis annab väetamisel ühtlasema ja parema tulemuse.
 |
| Kompleksväetis graanulitena |
Väetised on kaubanduses saadaval erineval kujul - vedelad ja tahked.
Tahked väetised on näiteks graanulite, pulkade, kristallide ja tablettide kujul.
Lisan siia ka tabeli kolme tähtsaima elementi kohta taime hea arengu jaoks. See rohkem enda jaoks, jääb blogisse alles ja alati üles leitav kui peaks vaja minema.
Kindlasti ei saa aiapidajana soovida lopsakat ja viljakat aeda, kui seda ei väeta. Tarbeaia puhul piirduksin kindlasti vaid orgaaniliste väetistega. Mineraalväetisega kasvatud toidulauda ma ei poolda. Kasutaksin komposti (saab ise ja toota ja pole kallis) ja vermikomposti. Kodu lähedal on tall, kindlasti saaks ka hobusesõnnikut kasutada.
Samas iluaeda olen nõus väetama mineraalväetistega, sest orgaaniline väetis on pigem siiski mullaparandaja ja sellest üksi lopsakate ja õiterohkete taimede kasvamiseks ei piisa. Teisalt hea tulemuse saamiseks tuleks orgaanilist väetist kasutada ka suuremates kogustes, mineraalse puhul saab taim väiksemat kogusest juba kasvuks vajalikud toiteained kätte. Samas võib tunduda mineraalväetisega väetamine ka mugavam, ostad aga poest sobiva ja hakkad väetama.
Kasvavatele taimedel annaksin ise lämmastikväetist kaltsiumiga, Ca soodustab juurte kasvu. Õitsvatele taimedel valiks kaaliumiga väetise, et õied oleksid kirkamad ja õitsemisaeg pikem.
Kuna olen algaja aiapidaja ja suurem väetamine on mul alles ees, puudub ka kogemus, siis eks hiljem saan näha, kas mu praegused eelistused ka päris elus "vett peavad".
Tahked väetised on näiteks graanulite, pulkade, kristallide ja tablettide kujul.
Lisan siia ka tabeli kolme tähtsaima elementi kohta taime hea arengu jaoks. See rohkem enda jaoks, jääb blogisse alles ja alati üles leitav kui peaks vaja minema.
Toiteelement
|
Puudus
|
Üleküllus
|
N-lämmastik, vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks,
eriti kasvuperioodil
|
Juurestik väga tugev ( otsib lämmastikku), võrsed peened,
noored lehed väiksemad, alumised vanad lehed kahvatuvad, kasv lõpeb enneaegu.
|
Lehtede ja võrsete kasv on kiire, lehed suured ja
tumerohelised, kuid koed lõdvad. Juurestik vähearenenud, narmasjuurestik võib
olla hävinenud
|
P-fosfor, vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks,
õiepungade arenguks
|
Lehtede, varte ja juurte kas nõrgeneb või lakkab. Alumised
vanemad lehed sinakad. Lehed sissepoole kokku kuivanud. Leheroodude juurde
ilmuvad kärbunud, tumedad laigud
|
Taimed valmivad enneaegu ega anna suurt saaki
|
K-kaalium, tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel,
viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust,
muudab taimed vastupidavaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes.
|
Avaldub enamasti vanade, hiljem nooremate lehtede ääres ja
tipus. Tekivad kollased või kollakaspruunid laigud, leheservad keerduvad üles,
varisevad. Tuhmub õite värv ja taim
lamandub. Puudusnähud meenutavad vee puudust.
|
Avaldub lehtedel pruunide laikudena, lehed heledad.
|
Kindlasti ei saa aiapidajana soovida lopsakat ja viljakat aeda, kui seda ei väeta. Tarbeaia puhul piirduksin kindlasti vaid orgaaniliste väetistega. Mineraalväetisega kasvatud toidulauda ma ei poolda. Kasutaksin komposti (saab ise ja toota ja pole kallis) ja vermikomposti. Kodu lähedal on tall, kindlasti saaks ka hobusesõnnikut kasutada.
Samas iluaeda olen nõus väetama mineraalväetistega, sest orgaaniline väetis on pigem siiski mullaparandaja ja sellest üksi lopsakate ja õiterohkete taimede kasvamiseks ei piisa. Teisalt hea tulemuse saamiseks tuleks orgaanilist väetist kasutada ka suuremates kogustes, mineraalse puhul saab taim väiksemat kogusest juba kasvuks vajalikud toiteained kätte. Samas võib tunduda mineraalväetisega väetamine ka mugavam, ostad aga poest sobiva ja hakkad väetama.
Kasvavatele taimedel annaksin ise lämmastikväetist kaltsiumiga, Ca soodustab juurte kasvu. Õitsvatele taimedel valiks kaaliumiga väetise, et õied oleksid kirkamad ja õitsemisaeg pikem.
Kuna olen algaja aiapidaja ja suurem väetamine on mul alles ees, puudub ka kogemus, siis eks hiljem saan näha, kas mu praegused eelistused ka päris elus "vett peavad".
Kasutatud kirjandus ja pildid:
õpetaja materjalid
"Haljasalade kasvupinnased ja multšid", Aino Mölder, 2012
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/44-tekstiilmult%C5%A1.html
õpetaja materjalid
"Haljasalade kasvupinnased ja multšid", Aino Mölder, 2012
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/44-tekstiilmult%C5%A1.html
http://www.hortes.ee/est/istutusnoud-aiakujundus/multsid-killustik/mannikoore-mults
http://www.organicgardening.com/learn-and-grow/mulch
http://xericstyle.wordpress.com/page/8/
http://eden333.blogspot.com/2013/06/tree-leaves-mother-natures-preferred.html
http://www.douglasjohnsonlandscaping.com/Rock%20Graphic.htm
http://www.groomedhome.com/easy-green/mulching-everything-you-need-to-know
http://casellaorganics.com/products/compost/super-peat
https://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_tookirjeldus?tookirjeldusId=11762
http://www.internetipood.com/et/selteret/65-2818-peenravaip-100g-m2-20m2-4-0m-x-5-0m
http://www.internetipood.com/et/selteret/65-1790-tekstiilmult-lutrasil-pro-50-1m-x-100m
http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/filterkangas
http://www.vihervimma.fi/product/274/juuriestematto
http://www.stifeko.ee/katteloorist1.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/pakasega-kasuka-sisse?id=65451876
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=114&cid=3245
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/varjutuskangas-kaitseb-paikese-eest?id=29275333
http://aiandus.ee/loe.php?id=9389
http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised-0564samm0/ http://www.itg.ee/index.php/12890/
http://ak.rapina.ee/katrinu/vaetus/kompleksvetiste_liigitamine.html
http://mayeri.eu/tooted/aiakeemia/vaetised/mayeri-organic-calcium-lammastikvaetis-kaltsiumiga/
http://green-24.de/forum/kompost-ist-leben-t77958.html
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=47&art=1012
http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/loikamine-istutamine-hooldamine/hooldamine/vaetis/vaetamine-ja-mulla-parandamine/
http://casellaorganics.com/products/compost/super-peat
https://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_tookirjeldus?tookirjeldusId=11762
http://www.internetipood.com/et/selteret/65-2818-peenravaip-100g-m2-20m2-4-0m-x-5-0m
http://www.internetipood.com/et/selteret/65-1790-tekstiilmult-lutrasil-pro-50-1m-x-100m
http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/filterkangas
http://www.vihervimma.fi/product/274/juuriestematto
http://www.stifeko.ee/katteloorist1.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/pakasega-kasuka-sisse?id=65451876
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=114&cid=3245
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/varjutuskangas-kaitseb-paikese-eest?id=29275333
http://aiandus.ee/loe.php?id=9389
http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised-0564samm0/ http://www.itg.ee/index.php/12890/
http://ak.rapina.ee/katrinu/vaetus/kompleksvetiste_liigitamine.html
http://mayeri.eu/tooted/aiakeemia/vaetised/mayeri-organic-calcium-lammastikvaetis-kaltsiumiga/
http://green-24.de/forum/kompost-ist-leben-t77958.html
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=47&art=1012
http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/loikamine-istutamine-hooldamine/hooldamine/vaetis/vaetamine-ja-mulla-parandamine/
Töö vastab nii sisult kui ka vormilt etteantud nõuetele. Nõutud materjale on käsitletud piisava põhjalikkusega. Töösse lisatud pildid on illustreerivad ja asjakohased. Eriti ülevaatlikuks muudavad tööd kokkuvõtlikud tabelid. Tööd täiustavad autoripoolsed arvamused ja kogemused.
VastaKustutaTöö on arvestatud.