teisipäev, 13. jaanuar 2015

Uurimus multšide, geosünteetide ja väetiste kohta.


    Multšid

Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või- substraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Selle eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning juurestiku külmakaitse külmal perioodil. Mõnel määral vähendavad multšid ka umbrohtumist ning toimivad ka pinnaseparandajana. Samuti kasutatakse neid dekoratiiveesmärkidel. 
Multšide kasutamist peetakse nii aiakujunduses kui ka linnahaljastustes peaaegu normiks.  Siiski tuleb arvestada, et multšimise positiivne mõju avaldub vaid selle õiges kasutamises.

Multšitud puualune

Multše saab klassifitseerida materjali ja kasutusotstarbe järgi.
Multšid jagunevad materjalide näitel alljärgnevateks: 
orgaanilised multšid , mineraalsed multšid,  sünteetilised kiled, ja kombineeritud multšid.
Orgaanilised on näiteks peenestatud männikoor, turvas ja turbagraanulid, puiduhake, kompost, põhumatid. Mineraalsed graniitkillustik, kergkruus, dekoratiivkivid, liiv, merekarbid. Sünteetilised kiled on erinevad geotekstiilid, maasikakile ja peenravaip. Kombineeritud on geotekstiilid koos mineraalsete või orgaaniliste materjalidega.

Kasutusotsrabe järgi jagunevad multšid dekoratiivmultšideks, istutusala – ja pargimultšideks, maastiku – ja rajatisemultšideks, tarbeaiamultšideks ja eriotstarbelisteks multšideks.

Orgaanilised multšid
Orgaanilised multšid parandavad mulla niiskusesisaldust, pärsib umbrohukasvu, vähendab suuri mullatemperatuuride kõikumist, mis omakorda tekitab taimedele stressi. Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist, samuti varustab taimi orgaanilise väetisega ning aktiviseerib mulla elutegevust t ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks.
Multši laotatakse umbes 7 cm paksuse kihina, puutüvede ümbrusesse jäetakse 10 cm vaba raadius, kasvupinnas peab olema laotamise hetkel piisavalt niiske.
Orgaaniliste multšide alla ei ole peenravaiba kasutamine soovitatav.
Selle asemel võib multši alla panna vanu ajalehti, nii takistab see umbrohu kasvamist.
Multši alla pandud vanad ajalehed

Peenestatud koorepuru
Koorepuru on kõige enam levinud orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või ka dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Dekoratiivse katte korral piisab 3-4cm paksusest koorepurukihist, ainult koorepuruga multšikihi paksus olema 5-7 cm.
Taimede juurekael  jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid  kõdunevad. Vana multši võib täielikult mulda kaevata või vajadusel riisudes eemaldada. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.
Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, piisab 5cm kihist.
Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru. Kihi paksus võiks olla min 7cm.

Kooremultš


Turvas ja turbagraanulid
Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksuseks 8-10 cm. Granuleerimata turba miinuseks on tema kergus, läbikuivades kannab tuul selle laiali.
Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Multšides jäetakse taimede juurekael  vabaks.


Turbamultš

Puiduhake
Hakkemultši kasutamine annab palju võimalusi aiakujunduse seisukohast, kuna võimaldab kasutada erinevat tooni haket. See võimaldab luua erinevaid mustreid. Toonimata hake mõjub looduslähedaselt ja kasutatakse sarnaselt kooremultsiga, toonitud hakkemultši puhul on oluline, et toonimiseks kasutatud värvid on loodussõbralikud. 

Värviline puiduhake


Muruniide
Multšikihi paksus 2,5-3cm, kuna paksem kiht ei lase enam õhku läbi. Sobib hästi viljapõõsaste alla.
Muruniide


Puulehed
Peenestatud puulehed laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või vajadusel eemaldatakse riisudes.
Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda.
Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist.
Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavaliselt eelnevalt kompostitakse.

Multšimine puulehtedega


Mineraalsed multšid
Mineraalsed multšid sobivad hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše, on võimalik kujundada erinevaid geomeetrilisi mustreid. Mineraalsete multšide alla tuleb laotada peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist. Multši laotatakse umbes 7 cm paksuse kihina, puutüvede ümbrusesse jäetakse 10 cm vaba raadius, kasvupinnas peab olema laotamise hetkel piisavalt niiske.


 
Valik mineraalsed multše



Multš
Kus kasutada
Millal kasutada
Miks kasutada
Lehemuld
Külviridadele. Peenardele taimede vahele.
Enne külvi. Kasvuajal, kui muld soojenenud.
Parandab mulla struktuuri ja veega varustatust.
Kompost
Tarbetaimedele, istutusaladele,
Tarbetaimedele kogu kasvuperioodil. Istutusaladele kevadel.
Lisab toitained. Parandab struktuuri ja veevarustust.
Kõdusõnnik
Rohket pealeväetamist vajavatele taimedele.
Aktiivsel kasvuperioodil, enamasti kevadel.
Toimib lämmastikurikka pealtväetisena. Parandab mulla struktuuri, veevarustust ja õhutatavust. Rikastab mikroorganismidega.
Puiduhake ja koorepuru
Istutusaladele. Teeradade katmiseks parkmetsades. Mänguväljakute kattematerjalina.
Igal ajal, kuid istutusaladel mitte enne mulla soojenemist.
Dekoratiiveesmärgil. Hoiab mullaniiskust, vähendab umbrohtumist. Kaitseb tallatavaid pindasid; on elastne ning kaitseb põrutuste eest radadel ja mänguväljakutel.
Komposteeritud koor
Puude ja põõsaste ( eriti hapulembeste) alla
Igal ajal, kuid mitte enne mulla soojenemist.
Dekoratiiveesmärgil. Hoiab mullaniiskust, vähendab umbrohtumist.
Mineraalsed multšid
Jalgradadele. Puude-põõsaste ja rohttaimede alla. Kiviktaimlasse. Kõrreliste istutusalasse.
Igal ajal, kuid istutusaladel mitte enne kevadist mulla soojenemist.
Dekoratiiveesmärgil. Vähendab umbrohtumist. Drenaažiks.


Sünteetilised multšid, geosünteedid


Geosünteedid jagatakse:
• geotekstiilid,
• geovõrgud,
• geomembraanid,
• geosünteetilised savivahekihid ja
• geokomposiidid. 


Geotekstiil peab olema termiliselt ühendatud, olema põimimata või põimitud, bioloogiliselt mittelagunevast sünteetilisest kiudainest ning olema piisavalt vastupidav.
Geotekstiilid on oluliselt tugevamad ja vastupidavamad mullas leiduvate  keemiliste ühendite suhtes. Saadaval on filterkangas ja juuretõkkekangas, mis ei kõdune ega mädane, lasevad läbi vett ja õhku.  

Filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks, samuti tugevdab varisemisohtlikke piirkond. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Filterkanga kasutamine on põhimõtteliselt ühekordne. 
Paigaldamine: ehituslik maa-ala puhastatakse puudest ja kändudest ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.
 
Filterkangas ja selle kasutusvõimalused
Juuretõkkekangas on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee.

Paigaldamine: puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika. Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu.
Juuretõkkekanga kasutamisjuhend

 
Peenravaip on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleenkangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.
Paigaldamine:
Tasandatud ja umbrohtudest puhastatud istutusala katta peenravaibaga. Servad kaevake maasse või katke äärekivide, palkide või mätastega. Asetage taimed peenravaibale ja lõigake kattesse istutatavast taimest veidi suuremad ristlõiked. Tõstke lõikeservad üles ja kaeva istutusauk.  Pärast istutust vajutage kanga ääred taime varre ümber kokku. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta puukoore puru, killustiku või muu dekoratiivse multšiga. 


Maasikataimed peenravaibaga istutusalal

Tekstiilmultš e. multšiloor on kerge pinnakattematerjal. Vastupidavus olenevalt kasutuskohast 5-6 aastat. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ning noorte taimede juurdumise soodustamiseks, kuna hoiab pinnase niiske ja soojana. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.
Paigaldamine: kangas laotatakse ettevalmistatud pinnasele ja lõigatakse terava noaga istutusaugud. Servad kinnitatakse kas mulla või spetsiaalse kinnitushargiga. Haljastuses võib taimede ümbruse katta koorepuru või kiviklibuga. Tekstiilmultši kare pind takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.
Tekstiilmultšiga istutusala



Katteloor on õhuke valge polüpropüleenist kangas külmaõrnade taimede kaitseks. Samuti aitab katteloori kasutamine pikendada taimede võimalikku kasvuperioodi, seega saada varajasemat saaki. Katteloor aitab stabiliseerida öise ja päevase õhutemperatuuri kõikumisi.
Katteloor maas


Pakasekaitsekangas ehk külmakate
Pakasekangas on taimele nagu kasukas, mille külmaga paned selga ja soojaga võtad ära, kaitseb külmaõrnu taimi pakase- ja kevadpäikese kahjustuse eest. See on justkui XXI sajandi moodne tekk taimele. Kangas on valmistatud puuvilla ja sünteetilise kiu segust, meenutades veidi viltriiet. On alternatiiv kuuseokstele. Kuiv kangas on imekerge ja hästi soojapidav. Kuivana laseb ta õhku läbi, ning kuna õhk liigub, pole seenhaigustel arenemiseks tingimusi. Märg, vettinud kangas muutub aga raskeks ja kaotab soojustusvõime. Siis tuleb ta maha võtta ja ära kuivatada.
Kangas asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa on jäätunud. Kangas eemaldatakse pärast mullapinna sulamist. Pärast kanga eemaldamist ja kuivatamist asetada see kuiva kohta ja säilitada järgmise talveni. Kangas laseb läbi õhku ja kaitseb ka jahukaste eest. Vastupidav mehhaanilistele mõjutustele ja UV-kiirtele. Pakasekaitse kangas on u. 4 mm paks vilt-kiudkangas. Kaal u. 300 g/m2.
Kasutamine: Pakasekangas ei tohi olla otse vastu taime. Kangas pange toestusele nii, et alla jääb õhku. Üles ja alla tehke väikesed õhutusavad, sest liikuv õhk viib välja niiskuse ja hoiab kanga kuivana. Kangas sättige kohale alles siis kui maa on külmunud ja miinuskraade püsivalt 10−15.
Pakasekanga kasutamine
 
Varjutuskangast kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini. Varjutuskangas on UV-kindel. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli. 
Kasutamine: Sügisel liiga vara taimi kinni katta pole õige, sest taim kasutab veel valgust ning katmine häirib talveks valmistumist. Asjatundjad soovitavad juba jaanuari lõpus katted peale panna, veebruaris on selleks aga küll juba ülim aeg. Veebruaris varjutuskangast sättides jälgige eriti hoolikalt, et ladvad ja uued kasvupungad saaksid kaetud. Mässige ümber puu kohe mitu keerdu. Materjal siduge puu ümber kinni nööriga. Kuna külmaga on puit rabe, olge hästi ettevaatlik võra kokku tõmbamisel. Väiksematele puudele on kangast lihtsam asetada siis, kui tegite sügisel nende ümber tugiraamid. Tugiraam on hea ka selle poolest, et kangale langenud lume raskus ei vigasta oksi. Hiljem lumega pole karkassi enam võimalik paigaldada, sest lumi on paks ja maapind külmunud.
Varjutuskangad eemaldage kevadel alles siis, kui maapind on täiesti sulanud. See võib juhtuda alles aprilli teisel poolel või isegi mai algul.

Varjutuskanga kasutamise näidis


Ise ei ole eelnevalt multšimisega kokku puutunud. Niipalju tean, et maasikapeenrale tasub peenravaip panna, olen tuttavatel näinud ja toimib.
Endale hakkan alles haljastust rajama. Suure tõenäosega saab olema erinevaid istutusalasid ja kindlasti kasutan ka multši. Millist, eks selgub hiljem. Aga sooviksin maja äärde mineraalmultši ja suuremate alade katmiseks peenestatud koorepuru. Millist mineraalmultši, sõltub suuresti sinna istutatavatest taimedest. Aluskattena kasutaksin peenravaipa mineraalmultši puhul, see on vastupidavam kui tekstiilmultš.
Väga külmaõrnade taimede puhul varuksin kindlasti majapidamisse pakasekangast, et neid käreda külmaga katta.


Väetised


Väetised jagunevad mineraalväetisteks ja orgaanilisteks väetisteks.

Omad plussid ja miinused on nii orgaanilistel kui mineraalväetistel. Pole olemas õiget või valet väetist, lihtsalt mõni väetis sobib konkreetsele aiale ning aednikule paremini kui teine.
Nii orgaanilised kui mineraalväetised annavad taimedele kasvuks vajalikke toitaineid. Ühe või teise eelistamine oleneb juba konkreetsetest vajadustest.

Orgaanilised ehk looduslikud väetised
Orgaaniline väetis koosneb erinevate organismide jäänustest või nende elutegevuse tagajärjel tekkinud ainetest. Orgaanilise väetise puhul asuvad mullas leiduvad mikroorganismid väetises leiduvat taimset materjali lagundama ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele kergesti kättesaadavaks.

Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest toitained vabanevad aegamööda. Ühtlasi tähendab see, et toitained on sel juhul saadaval pikema perioodi jooksul ning väetama ei pea nii sageli kui mineraalväetiste puhul. Kuna orgaanilised väetised parandavad mulla võimet hoida vett ja toitaineid, võib öelda, et tegu on mullaparandajatega. Samuti aitab orgaanilise väetise kasutamine vähendada sademetest ning tuulest põhjustatud erosiooni ja pinnase pragunemist. Orgaanilised väetised lisavad mulda rohkem looduslikke toitaineid, toidavad pinnases leiduvaid olulisi mikroobe ning parandavad mulla struktuuri.
Samas on need tuntud ka oma halva lõhna poolest. Paljud orgaanilised väetised vabastavad toitaineid üsna aeglaselt ning seepärast võivad lilled ja muud taimed enne orgaanilise materjali lõplikku lagunemist toitainete puuduse käes kannatada. Kuna orgaanilised väetised sisaldavad kolme põhilist toitainet (lämmastikku, fosforit ja kaaliumi) üsna vähesel määral, tuleb väetisi sageli suures koguses kasutada, et taimed kõik vajalikud ained ikka kätte saaksid.
Hästilagunenud laudasõnnik ja küps kompost ei anna väga palju toitaineid, küll on aga head mullaparandajad.
Taimede puhul, mis ei kasva väga tugevalt, on orgaanilise väetisega töötlemine või katmine piisav. Jõudsalt kasvavatel taimedel on siiski vaja rohkem toitaineid.



Orgaaniliste väetiste hulka kuuluvad sõnnik, kompostid, virts, raba- ja madalsooturvas, tiigi- ja järvemuda, mereadru, haljasväetis (toores taimne mass, mis väetamise otstarbel küntakse mulda), tapajäätmed (vere-, sarve ja kondijahu).



Kompost

Olemas on ka kiiretoimelisi orgaanilisi väetisi, kus olulised toitained on taimede jaoks koheselt omastatavad – nahkhiire guaano (merelindude ja nahkhiirte väljaheidete üldine nimetus), kalajahu ning vermikompost (vihmaussi sõnnik).

Vihmaussi sõnnik

Mineraalsed ehk anorgaanilised väetised
Mineraalväetis sisaldab ainult toitaineid, sel ei ole mõju mullastruktuurile ja elule mullas. Pikaaegne sünteetiliste lisandite kasutamine mõjub lausa vastupidiselt ning kaotab ära mullas elutsevad kasulikud mikroobid. Selle vältimiseks segatakse mulda sageli mitmesugust orgaanilist materjali nagu sõnnikut või kompost.
Taim vajab toitu kasvamiseks ja õitsemiseks. Kolm tähtsaimat elementi taime hea arengu jaoks on lämmastik, fosfor ja kaalium. Lämmastik stimuleerib kasvamist, fosfor on hea õite ja viljade ning tervete juurte ja mugulate jaoks. Kaalium stimuleerib uute lehtede kasvu, ka vajab taim seda vee- ja toitainete transpordiks.
Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.
Liigne mineraalväetiste kasutamine võib viia pinnase sooldumiseni ning see omakorda mõjub taimedele kahjulikult. Sünteetilisi mineraalväetisi toodetakse fossiilkütustest.
Mineraalväetised kandsid kunagi nime kunstväetis, mis reedab, et väetis on saadud maavaradest, sünteetiliselt või tööstusjäätmeist. 
Tinglikult loetakse mineraalväetiste hulka ka tööstuslik orgaaniline väetusaine karbamiid.

 

Mineraalväetised jagunevad toiteelementide sisalduse järgi:

1. Lihtväetised sisaldavad põhiliselt vaid üht taimetoiteainet näiteks fosforit, lämmastikku jne. 

Lihtväetised rühmitatakse elementide sisalduse alusel järgmiselt:
Makroväetised - need sisaldavad makroelementi. Näiteks ammooniumnitraat - sisaldab lämmastikku.
Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks.


Mikroväetised - Need väetised sisaldavad mikroelementi. Näiteks booraks - sisaldab boori.
Mikroväetiseid nimetatakse vastavalt elemendi sisaldusele boor-, vask-, tsink- jne väetisteks.


Lämmastikväetis kaltsiumiga, vedelväetis

2. Kompleksväetised, mis sisaldavad kahte või rohkem taimetoiteainet näiteks kaalium nitraat, ammofoss, nitrofoska, foskamiid. 
Kolme põhitoiteelemendiga (N,P,K) kompleksväetist nimetatakse sageli ka täisväetiseks.
Kompleksväetiste kasutamise eeliseks on asjaolu, et need sisaldavad hulga erinevaid toiteelemente ja vähem ballastainet, olles kontsentreeritumad ja tõhusamad. Kompleksväetised võimaldavad täpsemat väetamist, kulutuste vähendamist väetiste külvil ja transpordil.

Kompleksväetiste nimetuse alla mahuvad:
* liitväetised – keemiline ühend, mis sisaldab mitut taimetoiteainet ( N: kaaliumnitraat). Need on väetised, mille molekuli kuulub mitu toiteelementi. Näiteks kaaliumnitraat, kaalium-naatrium-nitraat, Kemira Cropcare 10-10-20. 
Liitväetiste korral sisaldab iga väetise osake (graanul) kõiki väetistes olevaid elemente. Elemendid igas väetise osakeses on sellises vahekorras nagu on kogu väetises olevate elementide vahekord.
* kombineeritud väetised - on mitme keemilise ühendi segud, mis on saadud ühtses tootmisprotsessis (N: nitrofoska,).
* väetisegud  e. seguväetised  – saadakse kas ühekülgsete väetiste omavahelisel mehaanilisel segamisel või  keemilise erimenetlusega, kus kõik väetises olevad toiteelemendid on igas graanulis, mis annab väetamisel ühtlasema ja parema tulemuse.

Kompleksväetis graanulitena
Väetised on kaubanduses saadaval erineval kujul - vedelad ja tahked. 
Tahked väetised on näiteks graanulite, pulkade, kristallide  ja tablettide kujul.



Lisan siia ka tabeli kolme tähtsaima elementi kohta taime hea arengu jaoks. See rohkem enda jaoks, jääb blogisse alles ja alati üles leitav kui peaks vaja minema.

Toiteelement
Puudus
Üleküllus
N-lämmastik, vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodil
Juurestik väga tugev ( otsib lämmastikku), võrsed peened, noored lehed väiksemad, alumised vanad lehed kahvatuvad, kasv lõpeb enneaegu.
Lehtede ja võrsete kasv on kiire, lehed suured ja tumerohelised, kuid koed lõdvad. Juurestik vähearenenud, narmasjuurestik võib olla hävinenud
P-fosfor, vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks
Lehtede, varte ja juurte kas nõrgeneb või lakkab. Alumised vanemad lehed sinakad. Lehed sissepoole kokku kuivanud. Leheroodude juurde ilmuvad kärbunud, tumedad laigud
Taimed valmivad enneaegu ega anna suurt saaki
K-kaalium, tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust, muudab taimed vastupidavaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes.
Avaldub enamasti vanade, hiljem nooremate lehtede ääres ja tipus. Tekivad kollased või kollakaspruunid laigud, leheservad keerduvad üles, varisevad.  Tuhmub õite värv ja taim lamandub. Puudusnähud meenutavad vee puudust.
Avaldub lehtedel pruunide laikudena, lehed heledad.




Kindlasti ei saa aiapidajana soovida lopsakat ja viljakat aeda, kui seda ei väeta. Tarbeaia puhul piirduksin kindlasti vaid orgaaniliste väetistega. Mineraalväetisega kasvatud toidulauda ma ei poolda. Kasutaksin komposti  (saab ise ja toota ja pole kallis) ja vermikomposti. Kodu lähedal on tall, kindlasti saaks ka hobusesõnnikut kasutada.
Samas iluaeda olen nõus väetama mineraalväetistega, sest orgaaniline väetis on pigem siiski mullaparandaja ja sellest üksi lopsakate ja õiterohkete taimede kasvamiseks ei piisa. Teisalt hea tulemuse saamiseks tuleks orgaanilist väetist kasutada ka suuremates kogustes, mineraalse puhul saab taim väiksemat kogusest juba kasvuks vajalikud toiteained kätte. Samas võib tunduda mineraalväetisega väetamine ka mugavam, ostad aga poest sobiva ja hakkad väetama.
Kasvavatele taimedel annaksin ise lämmastikväetist kaltsiumiga, Ca soodustab juurte kasvu. Õitsvatele taimedel valiks kaaliumiga väetise, et õied oleksid kirkamad ja õitsemisaeg pikem.

Kuna olen algaja aiapidaja ja suurem väetamine on mul alles ees, puudub ka kogemus, siis eks hiljem saan näha, kas mu praegused eelistused ka päris elus "vett peavad".




Kasutatud kirjandus ja pildid:
õpetaja materjalid
"Haljasalade kasvupinnased ja multšid", Aino Mölder, 2012 
http://koduaed.balticagro.ee/et/taimekatted/44-tekstiilmult%C5%A1.html
http://www.hortes.ee/?op=body&id=77&art=63
http://www.hortes.ee/?op=body&id=76&prn=1&art=67&cid=
http://www.hortes.ee/est/istutusnoud-aiakujundus/multsid-killustik/mannikoore-mults
http://www.organicgardening.com/learn-and-grow/mulch
http://xericstyle.wordpress.com/page/8/
http://eden333.blogspot.com/2013/06/tree-leaves-mother-natures-preferred.html
http://www.douglasjohnsonlandscaping.com/Rock%20Graphic.htm
http://www.groomedhome.com/easy-green/mulching-everything-you-need-to-know
http://casellaorganics.com/products/compost/super-peat 
https://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_tookirjeldus?tookirjeldusId=11762
http://www.internetipood.com/et/selteret/65-2818-peenravaip-100g-m2-20m2-4-0m-x-5-0m
http://www.internetipood.com/et/selteret/65-1790-tekstiilmult-lutrasil-pro-50-1m-x-100m
http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/filterkangas
http://www.vihervimma.fi/product/274/juuriestematto
http://www.stifeko.ee/katteloorist1.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/pakasega-kasuka-sisse?id=65451876
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=114&cid=3245
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/varjutuskangas-kaitseb-paikese-eest?id=29275333
http://aiandus.ee/loe.php?id=9389
http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised-0564samm0/ http://www.itg.ee/index.php/12890/
http://ak.rapina.ee/katrinu/vaetus/kompleksvetiste_liigitamine.html 
http://mayeri.eu/tooted/aiakeemia/vaetised/mayeri-organic-calcium-lammastikvaetis-kaltsiumiga/
http://green-24.de/forum/kompost-ist-leben-t77958.html
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=47&art=1012
http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/loikamine-istutamine-hooldamine/hooldamine/vaetis/vaetamine-ja-mulla-parandamine/

1 kommentaar:

  1. Töö vastab nii sisult kui ka vormilt etteantud nõuetele. Nõutud materjale on käsitletud piisava põhjalikkusega. Töösse lisatud pildid on illustreerivad ja asjakohased. Eriti ülevaatlikuks muudavad tööd kokkuvõtlikud tabelid. Tööd täiustavad autoripoolsed arvamused ja kogemused.

    Töö on arvestatud.

    VastaKustuta